Obsah (4)

§ 13§ 8§ 42§ 14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 15. detsember 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-17-591 Haldusasi J.J. k

§ 13

lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.

§ 13

lg 3 alusel on majandus- ja taristuminister 17.07.2015 kehtestanud määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi sättele, millele vaidlusaluse ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vastaks. Ka ei saa vastustaja arvates olla mõistlikku kahtlust, et projekti koostaja K-Projekt AS on pädev ehitusprojekte koostama ning on tegutsenud vastavas valdkonnas pikaaegselt ning omab selles valdkonnas nii tuntust kui tunnustust. K-Projekti AS kodulehe info kohaselt on projekteerimisbüroo K-Projekt AS oma tegevust alustanud juba

1. aastal ning on sellest ajast tegutsenud nii insenerilahenduste loomisel infrastruktuuri objektidel, ehitusprojektide ja planeeringute koostamisel kui ehituskonsultatsiooniteenuse osutamisel (http://kprojekt.ee/meist/). 5.
2. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud ehitusluba, täpsemalt vaidlustatud ehitusluba Xxxxxxxxx kinnistu osas ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi mitte mingil viisil. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud ehitusluba, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud ehitusluba rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusloa näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
4. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 7.
5. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt anti 14.02.2017 välja ehitusluba nr 1712271/03917 Lepiku tee peakraavi III etapi rekonstrueerimiseks. Vaidlust ei ole, et nimetatud Lepiku tee peakraav läbib mh ka kaebajale kuuluvat Xxxxxxxxx , Tallinn kinnistut (vt 13 ja 27-28). Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et ehitusloale on kantud märkus: Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 7.
6. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kaebajale saadeti haldusmenetluse käigus KProjekt AS poolt Lepiku peakraavi rekonstrueerimise projekt kooskõlastamiseks väljastusteatega tähitud kirjaga, mis kannab postitemplit kuupäevaga 03.08.2015 (haldusmenetluse toimik: kooskõlastus nr 26). Kaebaja tähitud kirjal järel ei käinud – see tagastati hoiutähtaja möödumisel. 7.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja korduvalt või hiljem kaebajat menetlusest eraldi ei teavitanud. 4 7.
8. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja sai Lepiku peakraavi rekonstrueerimise kavatsusest teada kõige hiljem 10.04.2014 kui talle edastati Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 kiri 2.1-25/981 koos Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõuga „Xxxxxxxxx, XxxxxxxxxT1, Lumiku tn 5a, Lumiku tänava maa-ala, Sompa tee 42 ja Lumiku tn 5 kinnisasjadele sundvalduse seadmine“ (vt tl 10-11p kaebaja poolt 07.05.2014 allkirjastatud kiri Tallinna linnale). 7.
9. Kohus leiab, et kaebaja poolne väide, et hoonetest vahetus läheduses paikneva truubi suurema läbimõõduga truubiga asendamine võib ohustada hoonete püsivust asjas tõendamist ei ole leidnud. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu omapoolsete väidete tõendamise kohustusele (vt halduskohtu 20.03.2017 määrus p 11), kuid kaebaja seda ei teinud. Seega on tegemist paljasõnalise oletusega, mis ei saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist.

§ 8rikkumist kohus ei tuvastanud.

8.

§ 42

lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.

§ 42

lg 8 sätestab, et kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Sama paragrahvi lg 9 tuleneb, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid ning

§ 42

lg 6, tuli kaebuse esitaja kaasata ehitusloa menetlusse sh tagada talle ärakuulamisõigus (HMS § 11 lg 1 p 3 ja § 40). Antud juhul seisnebki vaidlus esmalt selles, kas vastustaja on seda kohustust rikkunud või mitte, arvestades, et kaebajale saadeti projekteerija poolt Lepiku tee peakraavi projekt kooskõlastamiseks tähitud kirjaga aadressile Xxxxxxxxx , Tallinn, kuid kaebaja kirja vastu ei võtnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on täitnud kaebaja menetlusse kaasamisel seaduses sätestatud miinimumnõuded. Kohus möönab, et vastustaja oleks võinud teha täiendavaid pingutusi kaebaja menetlusse kaasamisel - näiteks edastades projekti kooskõlastamiseks täiendavalt lihtkirjaga peale teate saamist, et kaebaja tähtkirjal postiasutuses järgi ei käinud. Samas ei too eeltoodu kaasa vaidlustatud ehitusloa tühistamist. HMS § 25 lg 1-3 sätestavad, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Seaduses sätestatud juhtudel antakse dokument allkirja vastu kätte väljakutsutud menetlusosalisele või avaldatakse ajalehes. Dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Ehitusseaduses ei ole sätestatud, kuidas tuleb kinnistu omanikku teavitada ehitusloa menetluse algatamisest, millest tulenevalt on see, millise teavitamise viisi haldusorgan valib haldusorgani kaalutlusotsus. Antud juhul otsustati seda teha postiga tähitud kirjaga. 5 HMS § 26 lg 1 sätestab, et dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Postiseaduse § 30 lg 1 p 2 kohaselt on postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses olukord, kus postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele postkontorisse järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast .Antud juhul on meil tegemist sellise olukorraga. Kuigi füüsilisel isikul ei ole otsest kohustust oma elukoha järgsel aadressil korraldada pidevalt posti vastuvõtmist, on kohtu arvates siiski väga tõenäoline, et kaebaja sai kätte teatise tähitud kirja saabumise kohta. Kohus märgib, et kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Vaatamata sellele ei tundud kaebaja huvi, mida talle tähitud kirjaga sooviti saata, ja ei läinud sellele järele. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka sellega, et kaebaja oli tegelikult Lepiku peakraavi rekonstrueerimise kavast teadlik juba 10.04.2014 (vt eelpool p 7.4.). Kaebajal endal oleks olnud võimalus huvi korral pöörduda linna poole sooviga saada ülevaade asjade seisust ja projektiga tutvuda ja viimasele soovi korral ka arvamusi esitada. Kaebaja seda ei teinud nagu ka ei käinud talle saadetud tähitud kirja järel. Kaebaja viide nagu kaebaja oleks ehitusloa menetluses oma arvamust avaldanud 07.05.2014 (vt tl 10-11p kaebaja kiri) ei ole täpne, kuivõrd vastavad seisukohad esitas kaebaja mitte ehitusloa menetluses. vaid vastuseks linna eelnõule sundvalduse seadmise menetluses. Vastustaja ei pidanud nimetatud menetluses esitatud seisukohti omaalgatuslikult üle kandma ehitusloa menetlusse, kuivõrd selleks puudus kaebaja selge tahteavaldus. Kohus märgib, et HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi siis, kui asuda seisukohale, et vastustaja rikkus vaidlustatud ehitusloa menetluses kaebuse esitaja suhtes kaasamise ja ära kuulamise kohutust, ei ole tegemist sellise menetlusveaga, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Nähtuvalt ehitusloast ja selle sisu kohta antud seletustest, ei oleks kaebaja kohtumenetluses toodud argumentide teadaolekul asja sisuliselt teisiti otsustatud ehk ehitusluba oleks ikkagi väljastatud sarnastel või isegi samadel tingimustel. Sellest omakorda tulenevalt ei ole ehitusloa tühistamine kaebuses toodud ärakuulamiskohustuse rikkumise motiivil põhjendatud.

1. Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega, et ehitusprojektiga on lõplikult ette nähtud kaebaja kinnistult puude eemaldamine ja ilma selleta ehitusprojekt ei teostu. Kohus märgib kõigepealt, et haldusmenetluse toimikus osas „Lisad“ on esitatud kuuel leheküljel seletuskiri, mis käsitleb dendroloogilist hinnangut. Seletuskirja p-s 2.5 (lk 5) antakse soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks – Xxxxxxxx osas on märgitud järgmist: „Xxxxxxxxx kinnistul on truupidel kasvavad noored viljapuud ning elupuud soovitav ümber istutada või likvideerida, olenevalt omaniku soovist.“ Seega on Xxxxxxxxx kinnistul truupidel asuva haljastusega seonduv kaebaja otsustada. Asjaolu, et plaanil on mõnede puude likvideerimine märgitud, ei muuda seletuskirjas toodud otsustamise aluseid ja kaebaja otsustusõigust olematuks. Arvestades asjaolu, et kaebajale on ehitusloaga antud otsustusõigus viljapuude edasise asukoha või likvideerimise üle, ei ole ehitusloaga rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ega esine aluseid selle tühistamiseks. Selleks, et ehitusluba saaks tühistada peab see olema vastuolus seadusega ning rikkuma isiku subjektiivseid õigusi (vt ka HMS § 54). Antud juhul ei ole eeltoodud tingimused täidetud. Lisaks eeltoodule on ehitusprojekti tellija kohtumenetluse ajal ka kinnitanud, et viljapuid ei likvideerita. Sellest kinnitusest on kaebaja ise kohtule teatanud (tl 46p). 6 Arvestades eeltoodut ja dokumentaalselt kinnitatud selgitusi, et truup rajatakse kaebaja kinnistu osas kinnisel meetodil ning viljapuid ei likvideerita, ei ole kohtul põhjust kahelda tellija poolt märgitus ja selles osas puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
2. Kohus märgib, et kaebaja tõi veel välja, et ehitusprojekti dokumentatsioonis puuduvad vastused järgmistele küsimustele: 1) Kui sügavale uus truup rajatakse? 2) Kas truubi läbimõõdu suurendamise riskianalüüs on teostatud? 3) Kas ehitusprojekti tellija võib kinnitada, et truubi läbimõõdu suurendamine ei ohusta hoonete konstruktsioonide püsivust? 11.
3. Kohus leiab nende väidete osas kõigepealt, et õige ei ole kaebaja seisukoht, et ehitusprojektis puuduvad andmed kui sügavale uus truup rajatakse. Haldusmenetluse toimikus olevast truupide tabelist nähtub, et vaidlusaluse projekteeritava truubi (Xxxxxxxxx truup on tähistatud T12) kõrguseks on 18,41 ->18,26 (kõrgused on märgitud Eestis kehtiva kõrgussüsteemi järgi). Lisaks on ka asendiplaanil on välja toodud, et kaebaja kinnistul asetseb truubi põhi kõrgusel 18,
4. 11.
5. Ehitusloale sh ehitusprojektile kehtestatud nõuetest ei tulene, et selles peaks olema teostatud riskianalüüs või et ehitusprojekti tellija peaks ehitusloa menetluses esitama eraldi kinnituse, et mingi konkreetse töö teostamine ei ohusta olemasolevaid hooneid vms. Ehitusseaduse § 8 näeb ette, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu tervikuna. Selleks ei tule maaomanikele igal üksikul juhul ehitades esitada eraldi mingeid kinnitusi. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja ei ole vaatamata kohtu juhisele antud juhul ka tõendanud, et kavandatava truubi kinnisel meetodil ehitamine võiks tema majale mingit reaalset ohtu põhjustada ja et tegemist ei ole ohutu ehitamisega. Seega nagu kohus juba ka eelpool märkis, ei saa vastavad paljasõnalised väited kaasa tuua ehitusloa tühistamist. Seadus sellist korda ette ei näe, nõuded ehitusprojektile sätestab Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. 11.
6. Kohus selgitab kaebajale veel, et

§ 14

lg 3 määrab kindlaks, millal peab enne ehitamise alustamist ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik. Ekspertiis tehakse sellise isiku poolt juhul, kui: 1) kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga või 2) ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul nimetatud olukordadega ilmselgelt tegemist ei ole.

1. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus vaidlustatud ehitusloa tühistamiseks kaebaja soovitud ulatuses ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
2. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 7