) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
2 § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Asjas on tõendatud, et kostja on hagejate ema. Lapsevanema hooldusõigus on hagejate suhtes peatatud Harju Maakohtu 15.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1790, määrus on jõustunud (tl 8-11). Hagejate eestkostjaks ja nende seaduslikuks esindajaks on Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu;
lg 1, tl 8-11).
alusel kuulub hagejate eestkostjale nii hagejate isikukui varahooldusõigus.
lg 1 alusel on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea hoolsusega valitsema, säilitama ja võimalusel korral suurendama ning tal on kohustus õigel ajal sisse nõuda eestkostetavale kuuluvad nõuded. Vaidlus puudub selles, et kostja ebaregulaarselt peab hagejaid vahetult üleval (vt nt tl 48, tl 95). Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanema varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude
lg 1 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane
Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas on tõendatud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele aasta ja 4-kuune tütar (tl 49). Seega on kostjal kokku neli alaealist last üleval pidada. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et tema igakuine sissetulek on 664.12 eurot (tl 55-58). Kostja töövõimet on osaliselt piiratud (tl 50-53). Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Paljasõnaline on kostja väide, et ta igakuiselt tasub hagejatele vahetult 100.00 euro ulatuses elatist. Kostja on vahel elatist vahetult tasunud, kuid tõendamata on tasumise regulaarsus ja suurus (vt nt tl 48, tl 95). Kõike eelnenut arvestades, kohus leiab, et on mõjuv põhjus
lg 1 mõttes vähendada väljamõistetavat elatist alla alammäära, s.o 50% asemel 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2017. aastal 47.00 eurot ühele hagejale. Sellises määras elatist on kostja võimeline tasuma arvestades tema majanduslikku olukorda (vt nt tl 55-58). 3 Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et Xxx, Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt iga hageja kasuks igakuise elatise 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 24.01.2017 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.