2-18-1412/46

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-1412 3.

1. Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu elatise nõudes ajavahemiku 28.01.2017 kuni 27.01.2018 eest. 3.4.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda CC arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Luminor Bank AS, selgitusega „elatisraha“. 3.
2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
4. XX (hageja) esitas 28.01.
5. a Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus elatise väljamõistmist. Hagiavalduse aluseks on elatisraha kaootiline maksmine kostja poolt. Elatisraha võlg on tekkinud 2016 aastast ja 2016 aasta lõpu seisuga on võlg 2260 eurot.
6. a on kostja tasunud kokku 237,50 eurot (170€+67,50€). Hageja vajadused ühes kuus on kokku 439,51 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise tema ülalpidamiseks alates
7. jaanuarist
8. a miinimumsummas arvestades ka iga-aastast miinimumsumma muutust. Elatise palub hageja kanda CC pangakontole.
9. 06.03.2018.a toimunud eelistungil hageja seaduslik esindaja nõustus elatise suurusega 220 eurot kuus lähtudes hageja tegelikest vajadustest. 20.03.
10. hageja täpsustas elatise võlgnevuse suurust perioodi 28.01.2017-28.01.2018 eest, milline on summas 2650 eurot. 26.03.
11. a menetlusdokumendis palus hageja kostjalt välja mõista elatise 220,83 eurot kuus 2018 aastal ja järgnevatel aastatel 1/2 Vabariigi Valitsuse töötasu alammäärast, juhindudes perekonnaseaduse § 101 lg
12. 09.04.2018 menetlusdokumendis hageja nõustus elatisega 220,83 eurot kuus ning ei aktsepteerinud kostja poolt 2017-
13. a tehtud kulutustest hageja ülalpidamiseks 183,16 eurot. Kostja vastuväited hagile
14. Kostja ei vaidlusta hageja vajadusi, kuid esitas vastuväited elatise väljamõistmisele põhjendusel, et ta on alates 07.06.
15. a vanaduspensionär ja muud töökohta temal ei ole ning tema tervislik seisukord ei luba tal töötada. Kostja ainuke sissetulek on pension suuruses 425,75 eurot kuus. Samas kulub temal kommunaalkuludeks keskmiselt 140 eurot kuus, millele lisanduvad igakuiselt kulud elektrile 20 eurot, telefonile 17 eurot, internetile 16 eurot, Googlele 8 eurot ja ravimitele 41,92 eurot. Kostja pangaarve ja sõidukid on kohtutäitur Rocki Alberti poolt arestitud. Töövõimetust põhjustava tervisliku seisundi tõendamiseks esitas kostja ambulatoorse epikriisi,
16. a väljakirjutatud retseptiravimite loetelu ja laborianalüüside saatekirjad. Lisaks kostja teatas, et hageja viibib aegajalt tema juures ning kostjal on seetõttu keskmiselt hagejaga seotud kulud kuus vähemalt 60 eurot. Maakohtu otsus 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-1412 4.Maakohus tegi otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 2052,30 eurot, alates 28.01.2018 igakuise elatise 220 eurot kuni XX täisealiseks saamiseni, menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, sest hagejal menetluskulud puudusid. 5.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja vajaduste katmiseks kulub igakuiselt 439,51 eurot. Kostja ei vaidlusta ka asjaolu, et ta on alates 2016 tasunud elatist ebakorrapäraselt. Maakohus leidis, et kostja ei ole esile toonud asjaolu, mis annaks aluse jätta kostjalt elatis välja mõistmata või vähendada seda alla 220 euro kuus. Asjaolu, et kostja hindab enda tervisliku seisundi tööd teha mittevõimaldavaks selleks alust ei anna. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks kostja töövõimetus. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et vanaduspensionil olev isik on praktiliselt tunnistatud töövõimetuks. Kostja on menetluses esitanud ka vastuolulisi seisukohti. Ühest küljest väidab, et on töövõimetu seonduvalt vanuse ja tervisliku seisundiga, kuid teisalt esitab väiteid ja tõendeid selle kohta, et ta osaleb ühe ettevõtte tegevuses. Lisaks on kostja kahe ühingu liige. 6.Hageja nõuab, et elatis suureneks sõltuvalt töötasu alammäära tõusust. Kohus jätab selle nõude rahuldamata, sest rahuldab hagi vastavalt hageja tegelikele vajadustele. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt. Hageja on esitanud tõendid, et ta on enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud, mistõttu ei aseta tagasiulatuv elatise nõue kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades hageja tegelikke vajadusi, kostja pensioni suurust ja töövõime olemasolu, saab kostja enda ülalpidamiskohustust täita kohaselt ja täies ulatuses. Kohus arvestab, et tagasiulatuva perioodi jooksul on kostja teinud kulutusi hagejale 587,70 eurot. Apellatsioonkaebus 7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega temalt mõisteti välja tagasiulatuv elatis ja osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks välja igakuine elatis 60 eurot ületavas osas. 8. Kostja on pensionär. Tema pensioni suurus on 425,75 eurot. Kostja tervislik seisund on halb. Kostjal vara puudub. Kostja tervislik seisund ei luba teha mingit füüsilist tööd. Kostja on seotud äriprojektidega, kuid momendil need rahaliselt sisse ei too. Need projektid realiseeruvad 6 kuu jooksul. Vastus apellatsioonkaebusele 9.Vastustaja vaidles apellandi apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 2 052,30 eurot ja igakuise elatise 150 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 11.Asja materjalidest nähtub, et: - Hageja on kostja alaealine laps. - Hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 439,51 eurot 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-1412 - - - Hageja on heaks kiitnud, et kostja tasus hageja ülalpidamiseks perioodil 27.01.2017 kuni 27.01.2018 587,70 eurot. Lisaks viibis hageja enamuse nädalavahetustest kostja juures. Kostja on vanaduspensionär ja tema pensioni suuruseks on alates 01.01.2018 425,75 eurot kuus. Kostja arvestuste järgi moodustavad tema eluaseme ja kommunaalkulud 201 eurot, ravimite soetamise kulud 41,92 eurot, lapsele teeb ta kulutusi 60 eurot kuus. Lisaks jääb talle kulutuste tegemiseks 122,75 eurot kuus. Kostjal kinnisvara puudub, kostja elab õele kuuluvas korteris. Kostjal on 2 sõiduautot, kuid need on kohtutäituri poolt arestitud.

1. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõudis kostjalt hagiavalduse esitamisest tagasiulatuvat ja edasiulatuvat elatist 2018.a aasta eest 220,83 eurot kuus. Nimetatu on väiksem kui seaduses sätestatud miinimumelatise määr, mis 2017.a oli 235 eurot ja 2018.a 250 eurot. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20; nr 32-1-78-13, p 13; nr 3-2-1-136-13, p 13).
2. Maakohus, leides, et kostjalt tuleb tagasiulatuv elatis välja mõista ja edasiulatuvalt tuleb välja mõista elatis summas 220 eurot kuus, põhjendas oma seisukohta peamiselt sellega, et kostja on teadlik olnud kohustusest hagejale elatist tasuda, kostjal on sissetulek (pension), lisaks on kostjal säilinud töövõime, mistõttu on tal võimalik hageja vajaduste katmiseks hankida lisasissetulekuid.
3. Ringkonnakohus osutab, et lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Käesolevast asjast ei nähtu, et kostjal oleks vara, mida ta saaks hageja vajaduste katmiseks realiseerida. Ainukeseks sissetulekuks on pension, millest hageja ja kostja enda kõigi vajaduste katmiseks ei piisa. Seega tuleb hinnata, kas kostjalt on põhjendatud elatis välja mõista seetõttu, et kostja ei ole teinud piisavalt jõupingutusi täiendava sissetuleku hankimisel.
8. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta ei tõenda, et kostja tööd sissetuleku teenimiseks üldse teha ei saa. Kostja on ka apellatsioonkaebuses ise osutanud, et ta ei saa teha tervislikust olukorrast tulenevalt füüsilist tööd. Maakohus ei ole sellele võimalusele viidanud. Maakohus on osutanud, et kuna kostja tegutseb tema enda poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ühe välismaise äriühingu huvides tasuta, peaks ta olema võimeline tegema ka tööd, mis on tasustatav. 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-1412 16. Kostja on menetluses ise esile toonud, et ta tegutseb käesoleval hetkel tasuta ühe Šveitsis registreeritud äriühingu heaks seoses puidutöötlemisega seotud ärilise projekti arendamisega, millel väidetavalt on globaalne haare (sellega on seotud firmad Soomest, Inglismaalt, Šveitsist, Venemaalt jne) (I kd, tlk 114). Tallinna Ringkonnakohtus toimunud istunguil avaldas kostja, et seonduvalt Šveitsi firma heaks tegutsemisega on tal käsil 3 projekti, lisaks juba eelnevalt esiletoodule üks Lätiga seotud projekt ja üks Armeeniaga seotud maavarade kaevandamise projekti. Maakohtu menetluses esitas kostja 19.03.2018 tõendi (I kd, tlk 76, tõlge tlk 77), et kostja tegutseb äriühingu O heaks ja peale seda, kui sõlmitakse konkreetsete projektide lepingud, mis juhtub umbes 6 kuu pärast, siis tasutakse tehtu eest ka kostjale. Tallinna Ringkonnakohtus toimunud istungil 04.10.2018 avaldas kostja, et ta teeb nimetatud äriühingule juba tööd 3-4 aastat ning arvab, et tasu selle eest saab ta käesoleva aasta lõpus. Ringkonnakohus, arvestades kostja avaldatud andmeid, leiab, et kostja lootus arendatavate projektide realiseerumise ja tulu laekumise kohta võib olla ülemäära optimistlik, arvestades, et ta ei ole 3-4 aasta jooksul, mil ta on tema viidatud äriühingu heaks tegutsenud, tasu saanud. Mingit konkreetset tulemust selle aja jooksul ei ole saabunud ning kostja väited, millel põhineb tema arvamus, et lähitulevikus avaneb tal võimalus tasu saamiseks on ebamäärased. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et tõenäosus tulu laekumise kohta lähitulevikus kostja osutatud teenuste eest on piisavalt ebatõenäoline ning elatise väljamõistmisel sellega arvestada ei saa. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel summas 2052,30 oleks tulnud maakohtul analüüsida kostja võimet seda tasuda, arvestades sellega, et kostjal tuleb tasuda hagiavalduse esitamisest igakuine elatis. 17.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja seaduslik esindaja on korduvalt kostjalt elatise tasumist nõudnud. Kostja nõutud suuruses elatist tasunud ei ole. Samas puudub vaidlus poolte vahel selles, et osaliselt on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja väidete järgi tegi ta hagejale kulutusi 2017.a igakuiselt vahemikus 13,75150,39 eurot (2017 jaanuaris näiteks 104,44 eurot, 2017 septembris näiteks 13,78 eurot ja 2017 detsembris 150,39 eurot) (I kd, tlk 32-36). Hageja võttis asjas õigeks, et kostja tegi tagasiulatuva elatise perioodi jooksul hageja huvides kulutusi kokku 587,70 eurot. Samas tõi hageja ise hagiavalduses esile, et enamus nädalavahetusi viibis hageja kostja juures. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et kuigi enamus nädalavahetusi viibib hageja kostja juures on hageja ema kanda jäänud huviringide, koolitarvete, riiete, jalanõude ja sidekulud. Kostja oma vastuses seda asjaolu ka ei eita, et hagis loetletud kulud on jäänud hageja ema kanda. Siiski tuleb antud asjas arvestada sellega, et kostja kandis ajal, mil hageja tema juures viibis vahetult hageja eluaseme ja toidukulud, millele lisanduvad ka kostja osutatud muud kulud. Arvestades hageja enda väidet, et hageja viibis kostja juures märkimisväärse aja (ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja seaduslik esindaja, et hageja läks kostja juurde nädalavahetuseks reedel ja tuli tagasi pühapäeval), kattes selle aja jooksul hageja vajadusi vahetult, ning arvestades kostja majanduslikku seisundit, leiab ringkonnakohus, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kui tagasiulatuva elatise nõude perioodil on kohustatud vanemalt elatist nõutud, annab see kohese aluse tagasiulatuva elatise nõude rahuldamiseks. Arvestada tuleb sellega, kas kohustatud isik sellist summat võimeline tasuma on. Antud juhul on ilmselge, et pensionist ei ole kostja võimeline tasuma nii tagasiulatuvat kui ka 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-18-1412 hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt nõutud elatist. Seetõttu paneks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

1. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
6. jaanuari
7. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest välja mõista elatis summas 150 eurot. Kostja on enda väidete järgi ise olnud võimeline hagejale ühes kuus 150 eurot kulutusi tegema (2017 detsembris). Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et kostja on võimeline tööga mõningal määral sissetulekut teenima, kuivõrd kostja enda väidetest nähtuvalt saab ta ärilise asjaajamisega hakkama. Kostja väidetavalt halb tervislik seisund ei ole senini tasuta tehtud asjaajamist takistanud, mistõttu ei ole kostja väited tema tervisliku seisundi kohta elatisesumma veelgi suurema vähendamise aluseks. Oma lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal valida tasustatud töökoht, mitte tegutseda välismaise äriühingu huvides aastaid tasuta. Ringkonnakohtus toimunud istungil avaldasid pooled, et hageja viibib käesoleval ajal kostja juures väga harva, möödunud suvel vaid mõned korrad, mistõttu on lapse vahetu ülalpidamise suurus käesoleval ajal marginaalne. Menetluskulude jaotus 19.Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades asja olemust, vaidluse asjaolusid ja apellatsioonkaebusega rahuldatud ja rahuldamata osade suurust, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 6