Obsah (5)

§ 371§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15891 Tsiviilasi R K hagi Eesti Vabariigi vastu omandir

) § 372 lg 1 järgi lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku tähtaja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leiab, et esitatud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 2.

1. R K on eelnevalt sama nõudega kohtu poole pöördunud 21.03.
2. a (tsiviilasi nr 218-4372) ning kohus on 22.03.
3. a määrusega keeldunud R. K (K) avalduse menetlusse võtmisest. Kohus on R. K’le (K) selgitanud, et kuna * asuv kinnistu on ostueesõigusega erastatud 16.03.
4. a siis ostueesõigusega erastamisel tehtud toimingute vaidlustamine toimub Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS), maareformi seaduse (MRS) ja maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud alustel halduskohtus (ORAS § 19) Samuti leidis 22.03.
5. a määrusega kohus tsiviilasjas nr 2-18-4372, et avaldusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et riigil eksisteeriks tsiviilõiguslik kohustus osta R. K’lt (K) tagagi tema omandis oleva *, * asuv kinnistu. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.
6. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Riigikohus keeldus 28.05.
7. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega maakohtu määrus jõustus 28.05.
8. a. 2.
9. Kohtute infosüsteemi (edaspidi KIS) andmetel on R K pöördunud sama nõudega kaebusega Tallinna Halduskohtusse 03.03.
10. a (haldusasi nr 3-17-493), kus soovis kohustada * maavanemat kõnealust kinnistut tagasi ostma. Halduskohus tagastas 03.03.
11. a määrusega R. K kaebuse ning selgitas talle, et erastatud maa riigi poolt tagasi ostmine ei ole võimalik ning ühestki õigusaktist ei tulene riigile kohustust osta tagasi kinnisasju, mida nende omanikud enam omada ei soovi. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.
12. a määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 18.09.
13. a. 2.
14. Maakohus leiab jätkuvalt, et hagejal ei ole ka tsiviilkohtumenetluses õigust nõuda, et riik või kohalik omavalitsus ostaks hageja kinnistu tagasi. Hageja ei ole kohtule esitatud avalduses ja sellel lisatud menetlusdokumentides toonud välja asjaolusid, mille alusel saaks väita, et riigil on tsiviilõiguslik kohustus osta hagejalt tema omandis olev *, * asuv kinnistu. Vastava kohustuse olemasolu ei nähtu ka kinnistu kohta kinnistusraamatus avatud registriosast nr *. Samuti ei tulene Eesti Vabariigi põhiseadusest riigile kohustust hagejale kuuluv maa tagasi osta nagu R. K on korduvalt kohtutelt nõudnud. 2.4.

§ 371

lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hageja poolt taotletud eesmärki, s.o temale kuuluva maa tagasiostmist ei ole võimalik saavutada, siis kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

2.5.

§ 372

lg 5 järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. 3. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 3.1.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei ole hageja seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega menetluskulusid kandnud. Kohus selgitab, et kohus ei nõudnud hagejalt riigilõivu tasumist menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt, kuna vastavalt

§ 150lg 1 punktile 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3