1-16-5940/21

1 Kriminaalasi nr 1-16-5940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5940 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail Tulaidani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MIHHAIL TULAIDAN, isikukood 36507130222, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 04.07.2016 ja lõpp 04.07.2019 RESOLUTSIOON Jätta MIHHAIL TULAIDAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Tulaidani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla teatas 23.08.2018, et Mihhail Tulaidan on 23.08.2018 üle viidud Tallinna Vangla avavanglaosakonda karistuse edasiseks kandmiseks. Viru Maakohus edastas 03.09.2018 määrusega Viru Vangla esitatud materjalid süüdimõistetu Mihhail Tulaidani karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. 13.09.2018 teatas Tallinna Vangla, et kinnipeetav Mihhail Tulaidan paigutati tagasi Viru Vanglasse 06.09.
2. Harju Maakohus edastas 17.09.2018 määrusega KrMS § 28 lg 1 alusel Viru Maakohtule menetlemiseks Viru Vangla 2 kinnipeetava Mihhail Tulaidani kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mihhail Tulaidan kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 14.07.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5940 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat. Mihhail Tulaidanile mõistetud vangistuse ärakandmist arvestatakse alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 04.07.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest kolm karistust on kehtivad ja neli arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik kuuendat korda. Kõik seitse karistust on mõistetud vägivallakuritegude eest, sh viis korda röövimise eest. Lisaks röövimisele on isik vägivalda kasutades autosid ärandanud, alkoholijoobes autot juhtinud, väärtasju välja pressinud ja tekitanud raske kehavigastuse, autost on leitud tulirelva padruneid. Enamasti tegutseb isik üksinda. Soodusteguriks on kriminaalne mõtlemine ja alkoholi tarvitamine. Ajavahemikul 28.09.-23.11.2017 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.
4. aastal töötas kinnipeetav vangla majandustöödel koristajana, hiljem pesumajas,
5. ja
6. aastal töötas ka juuksurina ning alates 17.07.2017 töötab majandustöödel kabeli koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik mõnda aega elada oma venna V T juures aadressil xxxx. Seda kinnitas kinnipeetava vend telefoni teel kriminaalhooldusametnikule. Isikul endal kindel elukoht puudub. Kinnipeetavaga on vesteldud majutusteenusest, kuid ta polnud sellest huvitatud. Sotsiaalse elamispinna saamiseks tuleb kinnipeetaval pärast vabanemist pöörduda Tallinna Linnaosa valitsuse poole. Isikul on võimalik taotleda sotsiaalset elamispinda ning toetusi. Keskhariduse omandas kinnipeetav Ukrainas Taga-Karpaatias. Vanglas lõpetas ta kivi- ja betoonehituse eriala, elektriku eriala omandamine jäi seoses ümberpaigutamisega teise vanglasse pooleli. Enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt, samas omandatut praktikas ei kasuta. Viru Vanglas läbis isik A1 taseme riigikeele õppe, A2 taseme eksam jäi sooritamata. 22.07.2016 eesti keele tase testitud 0-6% 100st. Viimati töötas isik ametlikult umbes
7. aastal, enne esimest vangistust. Kõik kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Väidetavalt on isik kunagi lühikest aega töötanud mitteametlikult Sakus autolammutuses. Enne käesolevat vangistust treenis enda sõnul Rootsis Gävles kohalikku jalgpallimeeskonda. Vahistamismääruses sisalduva info põhjal oli isik küll Gävles, kuid varastas ka seal (vangi ei pandud). Töökogemus on kinnipeetaval vähene, sest ta on suure osa oma täiskasvanuelust vangistuses viibinud. Tähtsusetu pole kriminaalne tulu. Esimese kahe vangistuse ajal keeldus isik tööst, hiljem vangistuste jooksul on olnud tööga hõivatud (juuksur, toidujagaja) ning väljaspool vanglat Xxxx OÜ-s abitöölisena. Viru Vangla K-raha 19.07.2018 andmetel on kinnipeetaval 5216,14 euro ulatuses tasumata nõudeid, vabanemisfondi on kogunenud 203,18 eurot. Vabanemise korral puudub isikul töökoht. Kinnipeetav on sündinud Taga-Karpaatias Lääne-Ukrainas, pärast
8. klassi lõpetamist tuli Eestisse venna kutsel ja jäi siia. Isiku vanemad jäid Ukrainasse ja on surnud. Lähedastest on isikul 10 aastat vanem vend V ja õde A V, vennapojad on mõlemad vangis olnud. Abielu on lahutatud, kuid suhted endise abikaasa N T ja tütre J T on säilinud. Samas on isik lähedastest 3 siiski vangistuste tõttu nii palju võõrdunud, et tuge neilt ei oota. Suhtlusringkond Eestis on peamiselt kriminaalse tausta ja sõltuvusprobleemidega. Isik on korduvalt toime pannud vägivalla kuritegusid, mis viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Röövimised on toime pandud valdavalt alkoholijoobes ja eesmärgiga saada raha, et edasi juua. Isiku sõnade kohaselt ei tarvitanud ta vabaduses olles alkoholi tihti, kuid kui tarvitas, siis korraga palju ja mitmel päeval. Viimati oli alkoholijoobes röövimise toimumise päeval 06.09.
9. Isik ei näe oma alkoholi tarvitamises probleemi, peamiselt sellepärast, et ta ei joo iga päev. Enda sõnul Rootsis ei joonud üldse, seal oli rahulik, millest võib järeldada, et isik maandab alkoholiga pingeid. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitas ta amfetamiini üsna lühikest aega, paar aastat, viimati enne
10. aasta vangistust. Süstinud ei ole. NPALS § 151 alusel on isikut karistatud 8 korral. Väidab, et mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust ega soovi neid enam tarvitada. Isik ei ole sotsiaalselt isoleeritud. Iseloomult on kergesti ärrituv, kuid vajadusel suudab oma emotsioone valitseda. Teadvustab osaliselt probleeme, kuid ei tegele nendega sihipäraselt, rahaprobleeme lahendab kriminaalsel teel. Saab aru ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest, kuid kohandab neid vastavalt oma vajadustele. Isik on läbinud
11. aastal Viha juhtimise programmi. Varasemate vangistuste ajal on iseloomustatud negatiivselt. Käitumine vanglas on paranenud. Isik on vanglaga paremini kohanenud, kui eluga väljas. Esimesest vangistusest alates on elanud pigem päev korraga, vangistuste vahelised perioodid on lühikesed. Kinnipeetav on 2 korral olnud kriminaalhooldusel ja pannud katseajal toime uued kuriteod. Viimasel korral ei jõudnud kriminaalhooldaja vastuvõtulegi. Ametnikega suhtlemisel on viisakas, distantsi hoidev, omakasu taotlemine ei ole välistatud. Ohvriempaatia puudub, elab oma reeglite järgi. Ei teadvusta kuritegude toimepanemist soodustavaid tegureid. Kinnipeetava poolt on ohustatud isikud, kellel eeldab olevat raha või vara. Oht seisneb vägivalla kasutamises oma eesmärgi saavutamiseks. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes olles, kui isik vajab raha alkoholi hankimiseks. Riski suurendab isiku piiratud empaatiavõime, kriminaalne mõtlemine ja sellele vastav elustiil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Mihhail Tulaidan tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.07.2019 ning katseajaks määrata talle KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7 sätestatud kohustused. Mihhail Tulaidan kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei saa kaua venna juures elada ning plaanib venna lähedale üürida endale korteri. Garanteeritud töökohta tal ei ole, tööd peab ise otsima. Tal on tuttavaid ja ta on kindel, et leiab tööd. Endine abikaasa elab xxxx, tütar xxxx. Kõige lähedasemad inimesed talle on tütar, endine abikaasa ja vend. Nendega suhtleb ta telefoni teel. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Mihhail Tulaidani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Mihhail Tulaidani ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihhail Tulaidan ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on enamasti vägivaldsed ning nende toime panemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Valdavalt on kuriteod toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava töökogemus on vähene, kuna ta on suure osa oma elust viibinud vanglas. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval tasumata nõudeid üle 5200 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut samuti negatiivselt mõjutab. Garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku puudumine on kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riskiks, eriti arvestades asjaolu, et isik kannab käesoleval ajal karistust röövimise eest ning teda on eelneval 2 korral samuti karistatud röövimise eest. Kinnipeetava enda sõnul on tema lähedasteks endine abikaasa, tütar ja vend ning nende omavahelised suhted on head ja toetavad. Samas on isik vangistuste tõttu lähedastest siiski nii palju võõrdunud, et tuge ta neilt ei oota. Kinnipeetava suhtlusringkond koosnes peamiselt kriminaalse tausta ja sõltuvusprobleemidega isikutest, kes talle vabanemisel negatiivset mõju võivad avaldada. Samuti on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid kuna isik ise enda alkoholi tarvitamise harjumustes probleemi ei näe, puudub tal ka motivatsioon edaspidi tarvitamisest hoiduda. Alkoholi tarvitama asumine võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuna kinnipeetav on varem kuriteod toime pannud just alkoholi tarvitanuna ja selleks, et alkoholi juurde hankida. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on võimalik ajutiselt elama asuda oma venna juurde, ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning on olnud vanglas hõivatud erinevate majandustöödega, käesoleval ajal kabeli koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on varem 2 korral kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ja pannud katseajal toime uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Mihhail Tulaidani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
12. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik