2-18-12075/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12075 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi Katre Lutsbergi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi läbi vaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OK Incure OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski esindajad Vastustaja (kostja): Katre Lutsberg (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2018 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
6. OK Incure OÜ (hageja) esitas
7. augustil 2018 Tartu Maakohtule hagi Katre Lutsbergi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
8. Maakohus võttis
9. augusti 2018 määrusega hagi menetlusse.
10. Maakohus püüdis toimetada hagi kostjale kätte aadressil XXX ja XXX Tartu Eestis. Need kirjad on tagastatud, kuna kostja ei viibinud kohal. Hagi on saadetud ka kostja e-posti aadressitele XXX ja XXX. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud Eestis maksustavat tulu viimati juulis
11. Politsei- ja Piirivalveameti teatest nähtuvalt elab kostja Soomes, kuid täpsem elukoht on teadmata. Alates
12. jaanuarist 2010 on kostja aadressiks rahvastikuregistris Tartu linn. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. Tartu Maakohus jättis
14. oktoobri 2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohus viitas rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele (TsMS § 70 lg-tele 1 ja 2 ning § 69 lg-le 1), samuti Euroopa Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuse tunnustamisele ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks alates
15. jaanuarist 2010 Tartu linn. Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt on kostja elukoht Soome Vabariigis. Kostjale ei ole õnnestunud Eestis menetlusdokumente kätte toimetada. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (kotukuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side eluaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-s
16. Maakohus viitas ka TsÜS § 14 lg-tele 3 ja 4 ning rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 39¹ lg-tele 1 ja . Maakohus märkis, et kuigi isiku elukoha kohta rahvastikuregistrisse tehtud kanne ei ole elukoha kindlakstegemisel tsiviilõiguslikus mõttes (TsÜS § 14) ainumäärava tähendusega, ei ole kohtul andmeid selle kohta, et kostjal oleks teisi elukohti peale rahvastikuregistri kannetest nähtuva. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis elukohta. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveamet kinnitanud, et kostja elab Soomes. Kohtu hinnangul on kostja seega isikuks, kelle alaline elukoht Soome õiguse järgi on Soomes ning hagi allub Soome Vabariigi kohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on kostjale püütud hagi kätte toimetada aadressil XXX ja XXX Tartu Eestis. Need kirjad on tagastatud, kuna saaja ei viibinud kohal. Hagi on saadetud ka kostja e-posti aadressitele XXX ja XXX. Ei saa järeldada, et kostja tõepoolest elab Soomes. Hagejale teadaolevalt kostja Soome registris ei ole, mistõttu on välistatud tema sealne elukoht. 2 Kuna kostja asukoht on nii hagejale kui ka kohtule teadmata, esineks alus avaldada menetlusdokumendid Ametilike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 alusel. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata üksnes tuginedes eeldusele, et kostja ei ela Eestis, ega ole võtnud kasutusele muid menetlusdokumentide kättetoimetamise meetmeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saati asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
19. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kostja alaline elukoht on Soomes ja hagi allub Soome Vabariigi kohtule.
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas asuda seisukohale, et kostja alaline elukoht on Soomes. Selliseks järelduseks ei anna alust asjaolu, et rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis elukohta. Kuigi Politsei- ja Piirivalveamet on kinnitanud, et kostja elab Soomes, ei olnud asutusel täpsemat informatsiooni kostja elukoha kohta ning puudusid ka teised võimalikud kontaktandmed (tl 35). Määruskaebusele on lisatud hageja emaettevõtte töötaja vastus hageja päringule, mille kohaselt puudub kostjal Soome registris aadress (tl 44).
21. Eelneva tõttu ei saa asuda seisukohale, et hagi allub Soome Vabariigi kohtule. Seega on maakohus ekslikult jätnud hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
22. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Euroopa Kohus on
23. novembri 2011 otsuse C-327/10 (Okresní soud v Chebu (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) - Hypoteční banka a.s. versus Udo Mike Lindner p-des 39−45 kokkuvõtlikult leidnud, et kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast. Brüsseli I määruse kohaldamisel ei tohiks tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et võimetus teha kindlaks kostja elukoht ei võimalda kindlaks määrata kohtualluvust.
24. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
25. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule (TsMS § 427 esimene lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson