← Eesti

2-18-3009/16

Obsah (4)§ 101§ 124§ 117§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-3009 Tsiviilasi J

§ 101

lg 5 teise lause järgi ei saa täitedokumendist täisühingu vastu teostada sundtäitmist osanike vastu. Avaldaja viide võlgniku õigusjärglusele ei ole asjakohane.

§ 124

kohaselt tuleb osaniku vastutusele võtmiseks esitada esmalt hagi osanike vastu ning saadud lahendi alusel saab pöörata osanike vastu sissenõude. MAAKOHTU SEISUKOHT

  1. Viru Maakohus jättis
  2. juuli 2018 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus selgitas avaldajale, et

§ 101

lg-t 5 arvestades tuleb täituril täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel äriühingu suhtes algatada ja kontrollida, kas nõudeid on võimalik täita. Kohtutäitur on seda teinud. 2 Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitedokumendi alusel täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku suhtes. Selleks, et sissenõudjal tekiks nõue osaniku vastu, peab ühingu vastu esitatud nõude täitmine olema tulemusetu või osaühing peab olema õigusjärgluse korras lõppenud. Käesoleval juhul ei ole kumbki neist eeldustest täidetud. Maakohus märkis, et

§ 124

järgi tuleb osaniku vastutusele võtmiseks esitada esmalt hagi osanike vastu ning saadud lahendi alusel saab pöörata sissenõude osanike vastu. Kuna käesoleval juhul ei ole võlgnik lõppenud, peab hagi esitamise eeldusena olema nõude täitmine

§ 101lg 5 järgi tulemusetu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
  2. juuli 2018 määrus ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohtu määrus ebaselge ja vastuoluline. Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et menetluse jätkamine täisühingu suhtes on ilmselgelt perspektiivitu, kuid samas leidis, et täidetud ei ole osanike vastu hagi esitamise eeldus, et ühingu vastu esitatud nõude täitmine on tulemusetu. Arusaamatuks jääb ka see, miks tuleb kõne alla osaühingu lõppemine, kui võlgnikuks on täisühing. Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kohtutäitur oleks esitanud

§ 117

lg 1 alusel nõude võlgniku likvideerijatele ning kohus ei ole nimetatud asjaolu kontrollinud. Äriseadustiku sisemine loogika viitab sellele, et sundtäitmist osaniku vastu ei saa teostada olukorras, kus nõuet saab realiseerida ühingu vara arvelt. Samuti ei ole

§ 101antud juhul kohaldatav, kuna see on paigutatud äriseadustiku 14.

peatükki ja reguleerib õiguslikult eksisteeriva täisühingu suhteid kolmandate isikutega. Kuna kohus on tuvastanud, et võlgnik on likvideerimisel, tuleb lähtuda äriseadustiku 16. peatükis sätestatust. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et

§ 124

kohaselt tuleb osaniku vastutusele võtmiseks esitada esmalt hagi osanike vastu ning saadud lahendi alusel saab pöörata osanike vastu sissenõude.

§ 124

reguleerib osaniku vastu esitatavaid nõudeid olukorras, kus ühing on lõppenud, kuid maakohtu seisukoha järgi ei ole võlgnik lõppenud. Kohtutäitur ja maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta

§-s 120 sätestatu, mis reguleerib osanike vastutust täisühingu likvideerimisel.

§ 120

lg 1 kohaselt kui täisühingu varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu kohustuste eest võrdeliselt oma sissemaksete suurusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 120lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

  1. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Kohtutäitur jääb enda varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  3. juuli 2018 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. 3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur saab teostada täitedokumendi alusel, millega on välja mõistetud võlgnevus täisühingult, sundtäitmist täisühingu osanike suhtes.

§ 101

lg 5 teises lauses on sätestatud, et täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, millises äriseadustiku täisühingut reguleerivas peatükis nimetatud säte paikneb. Seda kinnitab ka avaldaja poolt määruskaebuses viidatud

§ 120, mis reguleerib osanike vastutust täisühingu likvideerimisel.

Nimelt sätestab

§ 120

lg 4, et võlausaldaja õigusele nõuda oma nõude rahuldamist kohaldatakse

§-s 101 sätestatut. Kuna lahendi tegemise seisuga ei ole võlgnikku äriregistrist kustutatud, on avaldajal võimalik esitada osanike vastu hagi

§-des 120 ja 101 sätestatud eelduste täidetuse korral. Kui võlgnik kustutatakse äriregistrist ilma, et avaldaja nõue saaks likvideerimise käigus rahuldatud, saab avaldaja esitada osanike vastu hagi

§ 124ja § 101 alusel.

Sellisel juhul on selge, et täisühingu vastu esitatud nõue on tulemusetu.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole vastuoluline. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks nõustunud kohtutäituri väitega, et menetluse jätkamine täisühingu suhtes on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti on maakohus määruses käsitlenud täisühingu, mitte osaühinguga seonduvaid norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud ka uurimispõhimõtet. Maakohus ei pidanud käesoleva asja raames kontrollima seda, kas kohtutäituril oli kohustus esitada nõue võlgniku likvideerijatele.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.