TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1233 Otsuse kuupäev 26.01.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeainetes „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ saadud tulemuste tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks võimaldada uurimistööde esitamist ja kaitsmist. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – A Vastustaja – Tartu Ülikool Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Jätta kaebaja 14.01.2016 vastuväide ja taotlused rahuldamata;
- Võtta haldusasja nr 3-15-1233 materjalide juurde haldusasjas nr 3-15-442 Tartu Ülikooli poolt esitatud õppeprorektori 10.08.2015 korraldus nr 21.23/P2/2035 A eksmatrikuleerimise kohta „Õigusteadus 2458“ õppekavalt ja õppeainete „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ üldandmed;
- Jätta kaebus haldusasjas 3-15-1233 rahuldamata;
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.02.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik A registreerus Tartu Ülikoolis 2014/2015 õppeaasta kevadsemestril õppeainetele „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“, mille läbimine oli õppekavas „Õigusteadus 2458“ kohustuslik. Viidatud uurimistööde esitamise tähtpäev oli vastavalt ainekavale 06.04.
- 1 Seonduvalt kaebaja korduva haigestumisega taotles ta tööde esitamise tähtaja pikendamist, kuid sellest keelduti. Kaebaja õppeainete tulemused hinnati negatiivselt. 13.05.2015 esitas A Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb lugeda uurimistööde esitamise tähtajad pikendatuks ja õppeainetes „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ saadud tulemuste tühistamist ning Tartu Ülikooli kohustamist võimaldada uurimistööde esitamist ja kaitsmist (2014/2015 õppeaasta jooksul). Tartu Halduskohtu 17.06.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused Kaebuse kohaselt oli A osalemine õppetöös 2014/2015 õppeaasta sügis- ja kevadsemestril raskendatud. Kaebaja oli korduvalt haige (24.09-03.10.2014, 03.11-05.11.2014, 08.01-26.01.2015, 19.03-27.03.2015, 06.04-14.04.2015) ning lisaks oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan tema suhtes 05.02.2015 väljastanud õigusvastase eksmatrikuleerimisesildise, mille aluste äralangemisest informeeriti kaebajat alles 27.02.
- Eksmatrikuleerimisesildisega põhjustati kaebajale moraalset kahju ja sellega seonduv vaidlus tekitas talle ulatuslikku ajalist ning rahalist kulu. See avaldas äärmiselt negatiivset mõju uurimistööde valmimisele. Kaebaja taotles viidatud õppeainete vastutavatelt õppejõududelt kodutöö (st uurimistöö) esitamise tähtaja pikendamist nii suuliselt kui ka kirjalikult (06.04.2015). Talle vastanud õppejõud palus oma 06.04.2015 saadetud e-kirjas pöörduda kaebajal vastuse saamiseks dekanaadi poole. Kaebaja palus 13.04.2015 esitatud taotluses dekaanil pikendada kodutöö tähtaega ühe kuu võrra, kuid sai alles 24.04.2015 keelduva vastuse. Talle väidetavalt 14.04.2015 edastatud vastust ei ole kaebaja kätte saanud. Kaebajale pandi õppeainetes hinded välja enne, kui ta sai dekaanilt vastuse. Riigikohtu 04.03.2013 otsusest nr 3-3-1-68-12 tuleneb, et hinde puhul on tegemist eelhaldusaktiga. Kaebajale ei ole selgitatud, et ta peaks esitama täiendavaid tõendeid ja ta leiab, et eelhaldusaktide andmisel on ülikool rikkunud olulisi haldusmenetluse aluspõhimõtteid, s.o õigust olla ära kuulatud, selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Kaebaja on palunud lugeda uurimistööde esitamise tähtaeg pikendatuks, õppeainete tulemused tühistada ja kohustada ülikooli võimaldama uurimistööde esitamist ja kaitsmist (2014/2015 õppeaasta jooksul). Vastustaja vastuväited Kaebaja uurimistööde hindamine ja tema taotluste lahendamine oli õiguspärane. Dekaan on õigesti hinnanud, et kaebaja korduv haigestumine ei olnud mõjuv põhjus uurimistööde nõutud tähtajaks mitteesitamiseks. Kaebaja esitatud töövõimetuslehtede kohaselt oli kaebaja 2014/2015 õppeaasta sügis-ja kevadsemestril (perioodil 01.09.2014–14.04.2015) kokku haige 52 päeva ja terve 190 päeva. Kaebaja haiguslehel viibimise aeg moodustas seega ainult ca veerandi õppetöö koguajast. Kaebajal oli piisavalt aega uurimistöö koostamiseks ja tähtajaks esitamiseks. Dekaani poolt koostatud eksmatrikuleerimisesildise menetlemine ei ole oluline põhjus uurimistööde nõutud tähtajaks mitteesitamiseks. Eksmatrikuleerimisesildis on ülikooli poolt koostatav dokument, eksmatrikuleerimismenetlus on ülikooli poolt teostatav haldusmenetlus ja kaebajal oli küll võimalik esitada esildisele vastuväiteid, kuid kaebaja väidetav oluline ajakulu ei saa olla põhjuseks, mis oleks takistanud kaebajal uurimistöid koostada ja tähtajaks esitada. Ülikoolipoolne õppetööalane menetlus, mis viiakse läbi õppekorralduseeskirja alusel, ei saa põhimõtteliselt olla tudengile takistuseks õppetöös. Kaebaja püüab jätta kaebusega muljet, et vastustaja on 05.02.2015 eksmatrikuleerimisesildise andmisel käitunud pahatahtlikult ja õigusvastaselt. 2 Eksmatrikuleerimisesildis oli antud õppekorralduseeskirja sätteid järgides, kuid vastustaja rakendas kaalutlusõigust ning kaebaja suhtes eksmatrikuleerimiskorraldust ei koostatud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta ei ole kätte saanud dekaani 14.04.2015 vastust oma taotlusele. Vastustaja kinnitab, et dekaan on kaebaja e-posti aadressile xxxxxx_xxxxx@xxxxx.xxx 14.04.2015 kell 9.45 saatnud vastuse kaebaja taotlusele. E-posti serverist ei ole tulnud teadet, et e-kiri pole kaebaja e-posti aadressile kohale jõudnud. Seega on dekaani vastus kaebajale kätte toimetatud. Uurimistööde esitamise tähtaeg oli 06.04.2015, kuid vastavalt õigusteaduskonna nõukogu 04.07.2013 otsusega kinnitatud Uurimis-ja magistritööde juhendamise korra punktile 3.2.3 on üliõpilane kohustatud uurimistöö tervikteksti esitama juhendajale vähemalt üks kuu enne töö esitamise tähtpäeva. Kaebaja seda ei teinud, vaid kontakteerus töö juhendajaga vahetult enne tööde esitamise tähtaja saabumist. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
- Kaebaja taotles 07.01.2016 kohtusse saabunud avalduses täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja pikendamist seoses haigestumisega perioodil 18.12.2015 – 31.12.2015 ning suure töökoormusega
- a alguses. Kohus teavitas kaebajat 08.01.2016, et tema taotlust ei rahuldata, sest täiendavaid menetlusdokumente oli võimalik esitada mitme kuu vältel (august 2015 kuni 07.01.2016). 14.01.2016 saabus kohtusse kaebaja poolt allkirjastamata pöördumine pealkirjaga „Vastuväide kohtu tegevusele, menetlustähtaja ennistamise taotlus ja seisukohad“. Pöördumises viitab kaebaja sellele, et ta oli haige ka perioodil 28.09.2015 – 02.10.2015, tal on õigus kasutada kogu kohtu poolt antud tähtaega ning palub menetlusdokumentide esitamise tähtaja ennistada. Kaebaja vaidleb vastustaja seisukohtadele vastu ning palub asja läbi vaadata kohtuistungil. Kohus jääb oma 08.01.2016 seisukoha juurde ja leiab, et kaebajal oli piisavalt aega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, mistõttu dokumentide esitamise tähtaeg ei kuulu pikendamisele. 10.07.2015 on kaebaja edastanud kohtule kirja, milles on nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 2 sätestab, et menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas sellist menetlusolukorra olulist muutumist, mis tingiks asja läbivaatamise vajaduse kohtuistungil. Lisaks sätestab HKMS § 51 lg 1, et menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kaebaja oli asja läbivaatamisest kirjalikus menetluses teadlik juba 24.08.2015, mil ta sai kätte halduskohtu 13.08.2015 kohtumääruse. Vastulause koos taotlusega vaadata asi läbi kohtuistungil on esitatud kohtule alles 14.01.
- Seetõttu jääb kaebaja taotlus asja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata ja kohus lahendab käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses.
- Kohus pidas vajalikuks võtta käesoleva asja materjalide juurde haldusasja nr 3-15-442 materjalid: Tartu Ülikooli poolt esitatud õppeprorektori 10.08.2015 korraldus nr 2-1.23/P2/2035 A eksmatrikuleerimise kohta „Õigusteadus 2458“ õppekavalt ja õppeainete „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ üldandmed. 3 3.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. 4.Kaebaja soovib, et kohus loeks uurimistööde esitamise tähtaja pikendatuks ja tühistaks õppeainetes „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ saadud negatiivsed tulemused ja kohustaks ülikooli võimaldama uurimistööde esitamist ja kaitsmist (2014/2015 õppeaasta jooksul). Kaebaja leiab, et tal esinesid mõjuvad põhjused uurimistööde tähtaegselt esitamata jätmiseks ja neid põhjuseid oleks tulnud arvestada ning talle oleks tulnud võimaldada uurimistööde hilisemat esitamist ja kaitsmist. Dekaan on jätnud tema taotluse õigusvastaselt rahuldamata. Dekaan on kaebajale edastatud vastuses viidanud Uurimis-ja magistritööde juhendamise korra punktile 3.2.3, mille kohaselt on üliõpilane kokkulepete puudumisel kohustatud esitama juhendajale uurimistöö tervikteksti üks kuu enne tööde esitamise tähtpäeva. Dekaan leidis, et tähtaja nihutamise aluseks olevate mõjuvate põhjuste kohta puuduvad tõendid. 5.Vaidlus puudub selle üle, et 2014/2015 õppeaastal oli uurimistööde esitamise tähtpäev 06.04.
- Õigusteaduskonna nõukogu 04.07.2013 otsusega on vastu võetud Uurimis-ja magistritööde juhendamise kord, mille p 3.2.
- kohaselt on üliõpilane kohustatud pidama kinni kokkulepitud töö koostamise tähtpäevadest. Kokkuleppe puudumisel tuleb magistritöö terviktekst esitada juhendajale vähemalt kaks kuud ning uurimistöö terviktekst vähemalt üks kuu enne töö esitamise tähtpäeva. 6.Kaebaja pöördus ülikooli poole kirjalikult tähtaja viimasel päeval, s.o 06.04.2015 paludes tööde esitamiseks ajapikendust. Dekaani poole pöördus kaebaja vastavasisulise taotlusega alles 13.04.
- Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas dekaan vastas kaebajale esimest korda 14.04.2015 või 24.04.
- Kohus leiab, et dekaan on jätnud kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Uurimistöö kaitsmisele lubamise eelduseks oli selle tervikteksti esitamine juhendajale kuu aega enne töö esitamise tähtpäeva. Dekaanile esitatud taotluses ega ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja viidanud sellele, et ta oleks juhendajaga kontakteerunud ja esitanud talle eelnevalt uurimistööde tekstid või et tal oleksid juhendajaga muud kokkulepped. Eeltoodust ja kaebaja viidetest korduvatele haigestumistele teeb kohus järelduse, et kaebajal ei olnud uurimistöid koostatud vajalikus ulatuses juhendajale esitamiseks. Seega oli Uurimis-ja magistritööde juhendamise korra p-i 3.2.3 kaebaja poolt rikutud. Dekaanile esitatud taotluses on kaebaja viidanud vaidlusele ülikooliga eksmatrikuleerimisesildise üle ja oma haigestumisele. Kohus leiab, et dekaan on viidatud põhjused jätnud õiguspäraselt tähtaja pikendamise üle otsustamisel mõjuvate põhjustena arvestamata. Eksmatrikuleerimisesildis koostati 05.02.2015 ning 27.02.2015 teavitati kaebajat, et tema eksmatrikuleerimist ei toimu. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et sellise menetluse läbiviimine ei saanud kuidagi takistada uurimistööde koostamist, milleks oli aega mitu kuud. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks dekaanile edastatud taotluse juurde lisanud oma haigestumist tõendavaid dokumente, mistõttu on dekaani viide tõendite puudumisele asjakohane. Samas ei oleks ka töövõimetuslehtede esitamine viinud kaebaja taotluse rahuldamiseni. Kohtule edastatud kaebaja töövõimetuslehtedelt nähtub, et kaebaja oli perioodil 01.09.2014-14.04.2015 haige kokku 52 päeva ehk umbes veerandi õppetöö koguajast. Kohus nõustub vastustajaga, et seega oli kaebajal piisavalt aega, et mitme kuu jooksul uurimistööd koostada ja tähtaegselt esitada. Kohus leiab, et kui kaebajal esinevad korduvad haigusperioodid, siis tuleb tal sellega arvestada ja ajastada oma õppetöö tegemine ajale, mil ta ei ole haige. Uurimistööde esitamise tähtpäevast teavitatakse üliõpilasi juba õppeaasta alguses. Kohus leiab, et ülikoolis toimuvat menetlust ei saa pidada haldusmenetluseks selle tavapärases tähenduses, mistõttu ei ole ülikool rikkunud kaebaja suhtes ärakuulamisõigust, selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Kaebajal oli võimalik esitada dekaanile põhjendatud taotlus tööde esitamise 4 tähtaja pikendamiseks ja sellega tuleb lugeda ta ka ära kuulatuks. Seda, et ülikool oleks pidanud täiendavaid selgitusi küsima ja täiendavalt asjaolusid uurima, ei oleks olnud kohtu arvates vajalik. 7.Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p 63 sätestab, et õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust. Kuna kaebaja ettenähtud tähtpäevaks ülikoolile uurimistöid ei esitanud, siis oli ülikoolil õigus hinnata kaebaja õppeainete „P2OG.01.086 Uurimistöö I“ ja „P2OG.02.152 Uurimistöö II“ tulemusi negatiivselt. Kaebaja on „Õigusteadus 2458“ õppekavalt eksmatrikuleeritud (õppeprorektori 10.08.2015 korraldus nr 2-1.23/P2/2035). Haldusasjas nr 3-15-442 on A esindaja kinnitanud, et eksmatrikuleerimist ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei saaks isegi uurimistööde negatiivsete tulemuste tühistamise korral kaebaja neid uurimistöid enam õigusteaduse õppekava raames esitada. Samuti puudub kohtul õiguslik alus lugeda uurimistööde esitamise tähtajad õppeainetes pikendatuks ning puudub alus kohustada Tartu Ülikooli võimaldama uurimistööde esitamist ja kaitsmist. 8.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes rahuldamata. Kohus on lähtunud kohtuotsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 9.Menetluskuludest HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist soovinud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5