2-18-6432/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6432 Tsiviilasi R.R. avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. augusti 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.R. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: R.R. (avaldaja), ik XXX; esindaja advokaat Marit Seesmaa Puudutatud isikud: 1) I.P. , ik XXX; esindaja advokaat Birje Kalmus 2) I.P. , ik XXX; esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv; 3) Viljandi vald vallavalitsuse kaudu, e-post viljandivald@viljandivald 4) Tallinna linn,Kristiine linnaosavalitsuse kaudu, e-post merel.priimae@tallinnlv.ee esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2018 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata.
6. Jätta I.P. i menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud R.R. kanda.
7. Määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Advokaadibüroo Nikolai Kõiv vandeadvokaadi Nikolai Kõivu poolt I.P. ile osutatud õigusabi eest 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot.
8. Mõista R.R. lt välja Eesti Vabariigi kasuks 150 eurot menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfo dokumendile. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
9. R.R. esitas
10. aprillil 2018 avalduse, milles palus lõpetada avaldaja ja I.P. i (puudutatud isik, ema) ühise hooldusõiguse I.P. i (puudutatud isik, laps) suhtes lapse viimiskoha ja haridusasutuse määramise osas ning tervishoiuga seotud küsimustes. Avaldaja palus selles osas anda endale lapse ainuhooldusõigus. Avalduse kohaselt viibis avaldaja lapse sünni ajal sünnitusmajas ja lapse ema elas pärast lapse sündi kaks nädalat avaldaja juures. Avaldaja aitas lapse emal teha lapsega seotud igapäevaseid toiminguid. Paari nädala pärast muutus lapse ema agressiivseks ja ründas avaldajat. Ema viidi koos lapsega naiste varjupaika. Pärast seda kolis ema koos lapsega Viljandisse. Pärast ema ja lapse Viljandisse kolimist jätkas lapse ema koos lapsega regulaarselt avaldaja külastamist. Avaldaja ja ema vahel tekkisid erimeelsused seoses lapse tervishoiuga. Laps on mitmeid kordi toodud isa juurde haigena. Lapse ema jättis lapsele kirjutatud ravimid välja ostmata. Ema viivitas kohustusliku vaktsineerimisega vähemalt ühe kuu. Avaldaja suhe on lapsega lähedane ja usalduslik. Lapsele meeldib olla koos isaga. Avaldaja on palju lapsega tegelenud. Avaldajal on lapse eest hoolitsemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Avaldaja majanduslik valmisolek last kasvatada on parem, kui lapse emal. Lapse emal on vähene töökogemus ja avaldajale teadaolevalt ei ole emal tööd. Avaldaja jaoks on oluline, et laps sööb kvaliteetset toitu. Lapse ema külmikus olid riknenud toiduained.
11. Ema vaidles avaldusele vastu. Lapse ema on oma lapse suhtes väga hooliv ja on teinud kõik temast oleneva lapse huvidest lähtuvalt.
12. Laps avaldust ei toetanud. Lapsele meeldib koos olla mõlema vanemaga. Vanemate vahel lepiti kokku suhtluskord
13. aasta märtsis. Kohati on suhtluskorda erinevalt tõlgendatud. Mõlemad vanemad on huvitatud hooldusõigusest, kuid vanematel esineb erimeelsusi kasvatusküsimustes. Ei esine asjaolusid, mis annaks alust ühe vanema hooldusõigust piirata. 2
14. Viljandi linn avaldust ei toetanud. Ema ja tütar elavad kahetoalises mugavustega korteris. Lapsel on oma tuba. Eluruumid on puhtad ja soojad. Olemas on pesemisvõimalus. Ema tuleb majanduslikult rahuldavalt toime. Ema ja last toetab tugivõrgustik. Lapsel on tekkinud emaga usalduslik kiindumussuhe, kuna laps on suurema osa oma elust olnud koos emaga.
15. Tallinna linn leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on ennatlik ja ei ole lapse parimates huvides. Vanemad peavad leppima kokku lapse kasvatamises. MAAKOHTU MÄÄRUS
16. Tartu Maakohus jättis
17. augusti 2018 määrusega avalduse rahuldamata. Lapse menetluskulud jäeti riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajalt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulud 810 eurot ja viivis sellelt. Lähtuvalt tsiviilasjas esitatud asjaoludest, puudutatud isikute ärakuulamistest ja eelkõige lapse huvidest, et ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, mis PKS § 137 lg 3 alusel annavad aluse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Laps on elanud sünnist saati emaga ning ema on teda kasvatanud ja õpetanud ning lapsel on emaga suurem kiindumussuhe. Ükski menetlusosaline avaldust ei toeta. Lapse ema ei ole käitunud viisil, mis tingiks avalduse rahuldamise. Ei esine asjaolusid, mille kohaselt tema ja lapse ema ei ole jõudnud ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele ja nimetatud olukord on last kahjustanud, samuti asjaolusid, mille kohaselt lapse ema on käitunud last kahjustavalt või lapse huve piisavalt arvestamata. Lapse ema on vanema kohustusi nõuetekohaselt täitnud, samuti puuduvad asjaolusid, mille kohaselt lapse ema mingisugune tegevus kahjustab last otseselt või kaudselt. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, mille kohaselt lapse ema on lapse otseselt ohtu seadnud. Maakohus ei tuvastanud, et lapse ema on takistanud lapse ja avaldaja vahelist suhtlemist. Avaldaja ja lapse ema vahel tekkinud eriarvamused lapse tervishoiuga seotud ja koolieelses lasteasutuses viibimise küsimustes ei tingi avalduse rahuldamist. Avaldaja kirjeldatud sündmused, mis leidsid aset lapse sünni ajal, ei oma käesoleval asja lahendamisel määravat tähendust, sest möödunud on üle kahe aasta ja lapse põlvnemine avaldajast on tuvastatud pärast nimetatud sündmusi. Peatselt alles kolme aastaseks saava lapse puhul, kes on elanud sünnist saati emaga, ei saa käesoleval ajal eeldada, et avaldaja suudab paremini tagada lapsele eakohase arengu ning hoolitseda lapse tervishoiuga seonduva eest paremini kui lapse ema I.P. , arvestades lapse ja tema ema sügavat kiindumussuhet. Hingeline seotus lapsega on olemas mõlemal vanemal. Senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele ja valmisolek last kasvatada ei ole mõlema vanema puhul avalduse rahuldamist tingivad, sest mõlemad vanemad on pühendunud lapse eest hoolitsemisele ja neil on valmisolek last kasvatada. Lapse elamistingimused ei ole kummagi vanema puhul avalduse rahuldamist tingivad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jätnud maakohus määruse põhjendamata ja rikkunud sellega TsMS § 465 lg 2 p 8; 3 2) rikkus maakohus TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses ja § 477 lg 5 sätestatud uurimispõhimõtet. Maakohus pidi välja selgitama, milline on lapse ema võimekus lapse kasvatamisel ja kas ema on võimeline tagama lapsele eakohase arengu ja kasvukeskkonna; 3) ei arvestanud maakohus piisavalt lapse huvidega.
19. Laps vaidles määruskaebusele vastu.
20. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu.
21. Viljandi linn vaidles määruskaebusele vastu.
22. Tallinna linn vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks kõiki neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
25. Ringkonnakohus selgitab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka RKTKm 3-2-1-159-15, p 28). Maakohus analüüsis piisavalt poolte väiteid ja leidis põhjendatult, et asjas esile toodud argumendid ja tõendid ei anna alust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et lapse parimates huvides on mõlema vanema ühine hooldusõigus, kuna mõlemad vanemad soovivad last kasvatada ja on sellega probleemideta hakkama saanud.
26. On oluline, et vanemad teostaksid ühist hooldusõigust PKS § 118 lg 1 mõttes ühiselt ja üksmeeles selliselt, et mõlemal vanemal oleks võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida (vt ka RKTKm 2-16-5794, p 16). See aga ei tähenda, et vanemad peaksid ühise hooldusõiguse korral otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Kuna lapsega suhtlemise kohta on kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskord, tuleb seda üksteist arvestavalt järgida. Kui suhtluskorra täitmine tekitab püsivaid probleeme, võib pöörduda kohtusse suhtluskorra muutmiseks. Lapse parimates huvides on see, kui vanemad otsustavad last puudutavad küsimused kokkuleppel, arvestades sõltuvalt lapse vanusest ja arengutasemest ka lapse enda arvamust.
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et maakohus rikkus uurimispõhimõtet või muid menetlusõiguse norme. Asjas kogutud materjalid on piisavad, et pidada avaldust põhjendamatuks ja puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks kohtu algatusel. Maakohus kuulas ära puudutatud isikud. Samuti külastas Viljandi linna esindaja lapse ja tema ema elukohta ja kirjeldas seal nähtut.
28. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel lapse menetluskulud riigi kanda ja teise menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.
29. Lapse riigi õigusabi tasu, mis oli seotud määruskaebusega (120 eurot), määras kindlaks maakohus
30. septembri 2018 määrusega.
31. Ringkonnakohus leiab, et rahuldada tuleb lapse ema esindaja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotlus on kooskõlas RÕS § 22 lõikega 1 ning justiitsministeeriumi
32. juuli 2016 määrusega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja 4 kord ning taotluse esitamise tingimused“. Kuna ema esindaja menetluskulud ringkonnakohtus jäeti avaldaja kanda, tuleb avaldajalt mõista riigi kasuks need välja. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5