1-15-9244/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9244 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus Sergei Vilensoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Vilensoni (ik 37510073729) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Sergei Vilensonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot).
6. Mõista Sergei Vilensonilt riigituludesse välja menetluskulu 30 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Vilensonil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 20.11.2015 otsusega tunnistati S. Vilenson süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 19.05.2015 ja lõpeb 15.11.
10. Viru Vangla esitas 23.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Vilensoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 19.09.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda. Kõik kuriteod on seotud suures koguses narkootilise aine käitlemisega, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning grupi ja halva majandusliku olukorra mõjul. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibitud ajal ei ole samuti olnud õiguspärane. Tal on vangla iseloomustuse kohaselt kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda ka range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub maakohtul kindlus, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused ning on valmis muutuma.
13. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele B1 ja B2 tasemel. Samuti on tal vabanemise korral olemas kindel elukoht. S. Vilenson on märkinud garanteeritud töökohaks OÜ xxxx, kuid kriminaalhooldaja tööandjaga ühendust ei saanud, et seda kontrollida. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid üle 17 000 euro, mis on tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutavaks asjaoluks. Samuti on kinnipeetav töö suhtes valiv, kuna iseloomustusest nähtub, et teda on määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta on keeldunud töötamisest koristajana, kuna leiab, et mehed ei tegele koristamisega. Veel nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on pannud toime ohtlikke kuritegusid grupis, seega on ta olnud mõjutatav teiste poolt. Samas on kinnipeetav ise väitnud, et on suhted endiste kriminaalsete tuttavatega lõpetanud ning enam ei soovi ta selliseid suhteid luua.
14. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist S. Vilensoni poolt. Ühtlasi on ta ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud kontrollnõudeid. Seega tuleb S. Vilenson jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Vilensoni kaitsja adv A. Veski, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
16. On tõsi, et S. Vilenson on varem kriminaalkorras karistatud ja kannab kolmandat reaalset vangistust, kuid vaatamata sellele leiab kaitsja, et kinnipeetavat oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. S. Vilensoni iseloomustusest ja tema kohtus antud ütlustest nähtub, et isikul on võimalik vabanemise korral asuda tööle, ta omab õdede näol toetavaid lähedasi ning on lõpetanud suhtlemise endiste kuriteokaaslastega ning ei soovi neid suhteid taastada. 2
17. Eeldused ja võimalused selleks, et isikut ennetähtaegselt vabastada, on kaitsja hinnangul olemas. S. Vilenson kinnitas, et on mõistnud oma tehtud vigu ning vabastamise korral on ta 100% kindel, et ei lähe tagasi vanale teele. Vaatamata sellele, et S. Vilenson on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud talle pandud nõudeid, leiab kaitsja, et praeguses olukorras, kus isikul on üle poole vangistusest kantud ning ta on motiveeritud elama seaduskuulekat elu, oleks tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusega otstarbekas, sest kriminaalhoolduse toel ja järelevalve all oleks S. Vilensonil lihtsam naasta seadusekuuleka eluviisi juurde. Sellele aitaks kaasa ka elektrooniline valve, mis omakorda distsiplineerib sellise valve all olevat isikut.
18. Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 19.10.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
19. 11.10.2018 esitas advokaat A. Veski ringkonnakohtule määruskaebusest loobumise teatise. Nimelt oli S. Vilenson teavitanud oma kaitsjat, et ei soovi maakohtu määrust tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta vaidlustada.
20. Tartu Ringkonnakohus tegi 12.10.2018 S. Vilensonile kirjalikule pöördumise, milles selgitas, et vastavalt KrMS § 333 lg-le 2 võib kaitsja määruskaebusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul, mistõttu on määruskaebusest loobumiseks vajalik ka S. Vilensoni kirjalik nõusolek. Ringkonnakohus palus S. Vilensonil koheselt vastata, kas viimane loobub kaitsja poolt esitatud määruskaebusest.
21. S. Vilenson ei esitanud ringkonnakohtule kirjalikku nõusolekut kaitsja poolt esitatud määruskaebusest loobumiseks, mistõttu vaatab ringkonnakohus kaitsja poolt esitatud määruskaebuse sisuliselt läbi. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et S. Vilenson ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, maakohus ei ole eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et S. Vilenson ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
24. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks S. Vilenson tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka määruskaebuses välja toodud argumendid. 3
25. S. Vilenson omab kolme kehtivat kriminaalkaristust narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest ning isik viibib kinnipidamiskohas samuti juba kolmandat korda. Samuti nähtub kohtutoimiku materjalidest, et S. Vilenson on varasemalt rikkunud ka kriminaalhooldustingimusi. Eeltoodu pinnalt on võimalik järeldada, et mõistetud vangistused ei ole S. Vilensoni suhtes omanud mingisugust eripreventiivset mõju, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ka seegi vangistus oleks S. Vilensoni sellisel määral mõjutanud, et ta vabaduses enam uusi kuritegusid toime ei paneks.
26. S. Vilensoni poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks on kindlasti ka tema puudulik töökogemus ja rahaliste võlgnevuste kogusumma, milleks on 17 948,16 eurot. Ka vangistuse jooksul on S. Vilensonil olnud probleeme just töötamiskohustuse täitmisega, leides, et koristamine ei ole meestele sobilik. Sellest saab järeldada, et S. Vilensonil võib ka vabanemise korral olla raskusi kindla töökoha hoidmisega, kuna isik võib tema jaoks ebasobivatest töödest kergekäeliselt loobuda. Seega eksisteerib oht, et rahaliste vahendite puudumise korral asub S. Vilenson end elatama läbi kuritegude toime panemise.
27. Kaitsja toob kaebuses välja, et kriminaalhooldusametniku järelevalve all oleks S. Vilensonil lihtsam naasta seadusekuuleka eluviisi juurde ning elektrooniline järelevalve distsiplineeriks teda veel enam. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et range järelevalve tingimustes kinnipidamiskohas karistuse kandmine ning vabaduses kriminaalhooldustingimuste täitmine on olemuslikult väga erinevad karistuse kandmise liigid. S. Vilensoni varasem elukäik aga näitab, et ta ei olnud vabaduses suuteline täitma kriminaalhooldustingimusi ja seega vangistusega võrreldes leebemat karistust kandma.
28. Kokkuvõtvalt tuleb S. Vilenson jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna S. Vilensoni varasem elukäik annab tunnistust, et isiku allutamine kriminaalhooldusele ei täida oma eesmärki ning isik on orienteeritud kuritegude toimepanemisele, konkreetsemalt enda elatamisele läbi kuritegude toimepanemise.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19.09.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. S. Vilensoni kaitsja advokaat A. Veski taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 30 eurot (sealhulgas käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 30 eurot S. Vilensoni kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4