järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Vladimir Goldabin, isikukood 38409240257; elukoht: xxxx; kodakondsus: Vene Föderatsioon; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxx; 3 kehtivat kriminaalkaristus, kehtivad väärteokaristused puuduvad Kahtlustatavana kinnipidamine alates 24.06.2018.a. RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Vladimir Goldabin
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Vladimir Goldabinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Vladimir Goldabinile 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 06.04.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2708 Vladimir Goldabinile mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 1 aasta, 9 kuud ja 8 päeva. 1 KrMS § 130 lg 41 alusel valida Vladimir Goldabini suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Vladimir Goldabin vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 24.06.2018.a. J.Sile kuuluv sõiduauto Volvo, reg.nr. XXX XXX (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sõiduauto seaduslikule omanikule J.Sile kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vladimir Goldabinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 375 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 31,25 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Süüdistus Vladimir Goldabin, olles 06.04.2017.a Harju Maakohtu otsusega karistatud
järgi lisakaristusena
lg 1 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks, tahtlikult juhtis 24.06.2018.a kella 11.05 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Niitvälja-Kulna tee 2. km-l mootorsõidukit Volvo S90, reg.nr XXX XXX, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega süüdistatav pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk
2 Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Goldabin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Vladimir Goldabin nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 24.06.2018.a kella 11.05 ajal juhtis Vladimir Goldabin Harjumaal Lääne-Harju vallas Niitvälja-Kulna tee
järgi vangistusega 10 kuud;
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust varasema Harju Maakohtu 12.04.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9761 ärakandmata osa võrra,1 aasta, 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat, 3 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 22.01.2017.a. Samuti võeti
lg 1 p 1 alusel Vladimir Goldabinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Antud kohtuotsus jõustus 25.04.2017 ja on täitmisele pööratud (tlk 10-12). Maanteeameti vastuskirja nr 28-7/18/30806-2 kohaselt on Vladimir Goldabinilt juhtimisõigus ära võetud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-17-1708 36 kuuks ning see on saabunud Maanteeametisse 26.04.2017.a, liiklusregistri andmebaasi on kantud 27.04.2017.a. Seega ei omanud Vladimir Goldabin õigust juhtida mootorsõidukit 24.06.2018.a. (tlk 19-20). Ka kohtule esitatud õiendist nähtub, et Vladimir Goldabinil puudusid kehtivad juhiload 24.06.2018.a (tlk 28). Käesoleva süüteo objektiivse külje moodustab kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumine. Süüteo objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: 1) isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus, 2) see kohtuotsus on jõustunud, 3) see kohtuotsus on täitmisele pööratud ja 4) isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega kogumis kinnitust leidnud, et Vladimir Goldabin täitis
Süüdistatava suhtes on Harju Maakohus 06.04.2017.a teinud otsuse, millega on talt ära võetud
lg 1 p 1 alusel kolmeks aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 25.04.2017.a ja täimisele pööratud. Vladimir Goldabin juhtis 24.06.2018.a kella 11.05 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Niitvälja-Kulna tee 2. km-l mootorsõidukit Volvo S90, reg.nr XXX XXX, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtueelses menetluses Vladimir Goldabini käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus on seisukohal, et Vladimir Goldabin pani teo toime otsese tahtlusega.
lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vladimir Goldabin on tunnistanud, et ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja et see on võetud kohtu poolt kolmeks aastaks ära, kuid vaatamata sellele võttis ta selle riski, sest tal oli vaja kiiresti sõiduk remonti viia, kuna tal ei olnud võtta juhiloaga juhti. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Vladimir Goldabini poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Vladimir Goldabin tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. 4 Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastat.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistataval on olemas alaline sissetulek ning töökoht. EMTA andmete kohaselt oli V. Goldabini 2017.a tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist xxxx eurot (tlk 28) ning tema keskmine päevasissetulek on olnud xx eurot (tlk 31 pöördel). Süüdistatav selgitas 25.06.2018.a toimunud kohtuistungil, et tal on ülalpidamisel 2 alaealist last, tema igakuine sissetulek on kusagil xxxx eurot, millest seoses pankrotiga võetakse maha xxx eurot ning kätte jääb xxxx eurot (tlk 38 pöördel). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, siis on kaheldav kas Vladimir Goldabinil oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et Vladimir Goldabin on isikuks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras karistatud, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust (tlk 10) ning taaskord on Vladimir Goldabinile esitatud süüdistus ja seda pärast tema karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning katseajal (tlk 35-36). Vaatamata eelnevale karistatusele on Vladimir Goldabin jätkanud süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad Vladimir Goldabin õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine Vladimir Goldabin suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega kuulub Vladimir Goldabini suhtes kohaldamisele vangistus. Järgnevalt hindab kohus Vladimir Goldabini süü suurust
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt mootorsõiduki juhtimises ajal, mil tal juhtimisõigus oli lisakaristusena ära võetud. Arvestades ka seda, et kohtumenetluses on tõendamist leidnud see, et Vladimir Goldabini pani antud kuriteo toime tahtlikult, kuid püüdes varjata oma tegu (sellel viitab tagaistmele ronimine sõiduki peatamisel politseinike poolt), leiab 5 kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesolevalt temale süüks pandud kuriteo on Vladimir Goldabin toime pannud temale karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning katseajal. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks määrata Vladimir Goldabinile karistuseks 6 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Seega ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
lg 8 kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kuna Vladimir Goldabinile inkrimineeritud kuritegu on toime pandud pärast Harju Maakohtu 06.04.2017.a otsust ja Harju Maakohtu 17.11.2017.a määruse alusel on süüdistatav 13.12.2017.a (tlk 34) vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 21.05.2019.a, siis tuleb liitkaristust mõistes käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 8 sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata osa täide ja liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt
Seega tuleb
lg 8 kohaselt kandmata karistuse osa täide viia obligatoorselt ja sellele tuleb liita uue otsusega mõistetav karistus. Arvestades
lg 8 ja § 65 lg 2 sätteid, tuleb Vladimir Goldabinile mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 8 päev vangistust. KrMS § 130 lg 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi Vladimir Goldabin toimetati kohtusse KrMS § 2561 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Vladimir Goldabini näol on tegemist isikuga, kes pani käesolevalt temale inkrimineeritava süüteo toime karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning katseajal. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistusse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära vahetult süüteo toimepanemise järelt kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud Vladimir Goldabini suhtes kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega tuleb Vladimir Goldabini võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 24.06.2018.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Vladimir Goldabini menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vladimir Goldabinil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Vladimir Goldabin esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb eelkõige silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seadusekuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Vladimir Goldabinit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Seega on Vladimir Goldabini käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Vladimir Goldabini resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Vladimir Goldabinilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Vladimir Goldabinile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 31,25 eurot. Asitõend Asitõendiks tunnistatud J.Sile kuuluv sõiduauto Volvo, reg.nr. XXX XXX, mis asub Politseija Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sõiduauto seaduslikule omanikule J.Sile kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 2, § 2565 lg 1 p 2, lg 2. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.