) § 428 lg 1 p-le 3. Menetluskulud tuli vastavalt
Kostjal tekkisid menetluses kulud õigusabile, sest teda esindasid menetluses vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus kontrollis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arveid ja nende spetsifikatsioone ning need vastasid täielikult kostja esindajate menetluses osalemise ulatusele. spetsifikatsioonidel märgitud tegevused/ajakulu olid vajalikud ja põhjendatud, olles kooskõlas kohtutoimikust nähtavate menetlusdokumentide/kirjade mahu ja võimaliku koostamise ajaga ning toimunud kohtueelistungi kestusega. Lepinguliste esindajate tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, oli kohtupraktikaga kooskõlas. Kooskõlas
lg-ga 4 tuli kindlaksmääratavatelt menetluskuludelt välja mõista ka viivis seadusjärgses määras. Ühtlasi viitas kohus, et hagejal on õigus paluda hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamist. Määruskaebus
2 Ringkonnakohtu seisukoht 7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 723,87 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kuni 1 723,87 euro suuruse menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Enamus hageja määruskaebuses toodud väidetest ei ületa künnist, mil ringkonnakohtul on voli ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud esindaja kulud. Siiski on maakohus kohaldanud diskretsiooni valesti osas, milles mõistis hagejalt välja kostja esindaja nn komandeeringu kulu 3 tundi 45 minutit tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Samuti võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.
lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd
p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (vt nt Riigikohtu 12.03.2013 määrust asjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Nimetatud kulu (s.o 525 eurot, millele lisandub käibemaks) ei saa hagejalt kostja kasuks välja mõista ja selles osas tuleb maakohtu määrust muuta. Ülejäänud osas maakohus diskretsioonipiire ei ületanud. Vastuseks määruskaebuses nimetatud teistele väidetele selgitab kohus järgmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei kulunud kostja esindajal kohtupraktika analüüsimisele 1 tund ja 55 minutit, nagu väidab hageja, vaid vähem, sest viidatud aja jooksul kostja esindaja ka täiendas kostja vastust. Pealegi tuleb kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks esindajatel olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja muudest õiguskäsitlustest. Nimetatud kulu on vajalik mh seetõttu, et kohtupraktika täieneb pidevalt ja lepingulised esindajad ei ole enamasti vaid ühe valdkonna spetsialistid. 3 Samuti ei nähtu menetluskulude nimekirjast, et kostja esindajad suhtlesid 21.06.2017 kostjaga 48 minutit. See oli aeg, mis kulus esindajatel kliendiga suhtlemiseks ja kostja antud informatsiooni talletamiseks kohtule edastatavas vastuses. Veel enam, lepingulise esindaja ülesanne on esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus 13.06.2016 määruses asjas nr 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Kohtu korraldused on menetlusosalistele kohustuslikud ja nii on aeg-ajalt tarvis menetlusosalise esindajal ka kohtu pöördumistega tutvuda, kohtuga suhelda ja saadud informatsiooni kliendile vahendada. On mõistetav, et selleks kulub menetlusosalise esindajal mõned minutid aega. Seega ei olnud perioodil 26.01.2018 – 09.03.2018 selleks kokku kulunud 20 minutit põhjendamatu õigusabi osutaja ajakulu. Erinevalt hageja poolt väidetust esitas kostja oma esindaja kaudu 20.04.2018 seisukoha hagist loobumisele. Seisukoht oli sisukas ja vormistatud kolmel lehel, mistõttu on eluliselt usutav, et selle koostamiseks kulus 1 tund 21 minutit. Kirjeldatud dokumendis ei esitanud kostja menetluskulude nimekirja. Avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja esitas kostja teises sama kuupäeva kandvas dokumendis. Kostja ei palunud selle dokumendi koostamise kulu hüvitada. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja rahuldab osaliselt määruskaebuse.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.