KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik
- veebruaril 2018 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-17-12512 XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500.00 eurot Hageja: XXXX (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX, e-post: XXXX) Kostja: XXXX (isikukood: XXXX, elukoht: XXXX, epost: XXXX) Istungi toimumise aeg ja koht 05.02.2018 Tallinnas Resolutsioon
- Rahuldada XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks.
- Lahutada XXXX ja XXXX abielu, mis on sõlmitud XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XXXX.
- Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
- Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted on lõppenud enam kui kaks aastat tagasi,
- a suvel naasis kostja XXXX. Pooled elavad eri riikides. Abielu ei ole võimalik taastada. 22.08.2017 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. Kostja vastuväited Kostja hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Hageja XXXX on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab Eesti Vabariigis, ning kostja XXXX on XXXX kodanik, kes elab XXXX . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 1 p 1, § 102 lg 2 p 1 ja § 102 lg 3 II lause alusel on pädev asja lahendama Harju Maakohus. Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XXXX (tl 8). Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 lg 1 ja § 57 lg 3 alusel kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on alanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on elanud eraldi alates suvest 2012 ning ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja soovivad abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu, abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna pooled ei ole nõus leppima ja kooselu taastama. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lahutab XXXX ja XXXX abielu, mis on sõlmitud XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr XXXX. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 2