← Eesti

2-17-102733/47

Obsah (6)§ 102§ 101§ 100§ 105§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-102733 Tsivi

) § 102 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada elatist alla miinimummäära nullini ning jätta hagi rahuldamata. Mõjuvaks põhjuseks on vanema töövõimetus. Kostjal I ei ole võimalik sissetulekut töise tegevusega suurendada. XXXXl on töövõime kaotus 80%. Aasta 2018 alguses peab kostja I pöörduma uuesti püsiva töövõimetuse tuvastamisele ning ei ole välistatud, et tuvastatakse töövõimetus 100%. Seetõttu taotleb kostja I käesoleva menetluse tähtaja pikendamist kuni märtsini

  1. Tulenevalt oma väga suurest püsivast töövõimetusest on XXXXl tekkinud väga suuri raskusi töö otsimise ja töötamisega. Aastal 2017 on kostja I üritanud töötada vähemalt viies ettevõttes, kuid edutult. Viimane tööandja ütles lepingu üles 12.10.
  2. Kostja I on alates 15.11.2017 töötuna arvele võetud. Kostja I eesti ja inglise keele oskus on puudulik ning ta on kodakondsuseta isik, mis raskendab töö leidmist välismaal. Tal puudub eriala, kuna ta on lõpetanud vaid põhikooli. Tulenevalt oma sissetuleleku puudumisest oli kostja I sunnitud oktoobris 2017 võtma laenu ning ta peab maksma tagasi 5 aasta jooksul kokku 1088,87 eurot, igakuise osamakse suurus on 18,10 eurot.
  3. Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II on raske puudega töövõimetuspensionär, töövõime kaotus 80%. Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole kostja II suuteline enam tegema tööd oma sissetuleku suurendamiseks. Seetõttu ei ole kostja II end Töötukassas arvele võtnud. Varasemalt töötas kostja metallitöödel. Kostjal on diabeet insuliini süstimise vajadusega, skisofreenia, hüpertoonia tõbi, silmahaigused (glaukoom ja katarr), mistõttu ei ole kostjal II võimalik tööle minna. Kostja II sissetulekuks on pension 267,93 eurot ja toetus 34,01 eurot, mis kuluvad esmavajalike vajaduste katteks. Muud vara kostjal ei ole. Kostja elab sotsiaalmajas. Kostja igakuised vajadused eluasemele on 45-90 eurot, toidule 240 eurot, ravimitele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 20 eurot, telefonile 10 eurot, hügieeni- ja majapidamistarvetele 10 eurot. Kostja II palub tuginedes

§ 102

lg-le 2 vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra ja jätta hagi rahuldamata.

Kostja leiab, et vähene sissetulek ja tervislik võimatus oma sissetulekut kasvatada on mõjuv põhjus. Elatise väljamõistmisel seadusjärgses määras tekivad kostjal II võlad ja majanduslikud raskused enda kulude katmisega ning kostja jääb täielikult riigi ülalpidamisele. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tulenevalt TsMS § 442 lg 2 p-st 51 peab kohtuotsuses olema märgitud tsiviilasja hind. Hagihind tsiviilasjas on XXXX nõudes XXXX vastu 4755,10 eurot ja XXXX vastu 4755,10 eurot ning XXXX nõudes XXXX vastu 4761,14 eurot ja XXXX vastu 4761,14 eurot. Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilasja hind ei ole lahendi alusel tasumisele kuuluv summa vaid arvestuslik hagis taotletu harilik väärtus. 3

(8)2-17-102733 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 139 järgi on
  3. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
  4. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXX ja XXXX on XXXX (sündinud XXXX) ja XXXX (sündinud XXXX) vanemad (sünni tõend tl 61 ja registriväljavõte tl 55). Hageja I palub kostjatelt välja mõista elatise miinimummääras alates 03.04.2017 ja hageja II vastavalt 12.04.
  5. Samuti paluvad hagejad välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
  6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad ei ela hagejatega koos ega ole lastele ülalpidamist andnud. Ka nähtub Harju Maakohtu 22.12.2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-15-15581 (tl 62), et kostjad ei ela koos lastega vähemalt alates 22.12.
  7. Seega on alates sellest hetkest põhjendatud nõuda kostjatelt elatist. Hagejatel on kostjatest lahus elavate alaealiste lastena kostjate vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 9. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

10. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 11. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, 4

(8)2-17-102733 tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
  5. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Kostjad on vastustes viidanud

§ 102

lg-le 2 ning tuginenud sellele, et nad on töövõimetuspensionärid, nende napp sissetulek katab ära ainult nende endi hädavajalikud kulutused ning nad ei ole suutelised teenima suuremat sissetulekut, et lapsi ülal pidada kasvõi mingis ulatuses. Kostjad on palunud seetõttu jätta hagi rahuldamata.

  1. Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 31.03.2015 otsusest nr XXXX (tl 159) nähtub, et XXXX on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse % 80%; püsiva töövõimetuse kestus 3 aastat. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 21.11.2016 otsusest nr XXXX (tl 86) nähtub, et XXXXl on raske puue ning tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Tulenevalt oma kõrgest east on XXXX (69-aastane) vanaduspensionär.
  2. Mõlemad vanemad on leidnud, et nende ainus püsiv sissetulek on pension ning sotsiaaltoetused. Mõlemad on leidnud, et ei saa suurendada oma sissetulekuid töötamisega. XXXX arvelduskonto väljavõttest (tl 83) nähtuvalt makstakse talle toetust 34,01 eurot kuus seoses raske puudega ning pensioni 267,93 eurot kuus. XXXX kinnitusel on pension ja toetus tema ainus sissetulek ning kohus ei ole tuvastanud täiendava sissetuleku olemasolu. XXXX arvelduskonto väljavõttest (tl 99-103) nähtuvalt makstakse talle sotsiaaltoetust 36,05 eurot kuus ning pensioni 267,93 eurot kuus. XXXX arvelduskonto väljavõttest (tl 99-103, tl 133-140) nähtuvalt ei ole see tema ainus sissetulek ning ajavahemikus 01.11.2016-12.05.2017 (s.o 6 kuu jooksul) on XXXX arvelduskontole laekunud kokku 3566,22 eurot, s.o keskmiselt 594 eurot kuus. Laekumiste hulgas on töötasu kokku 1029,44 eurot ning Maksu- ja Tolliameti tulumaksutagastus 115,99 eurot.
  3. Võimetust teha tööd ja saada senisest suuremat sissetulekut on põhjendanud mõlemad kostjad oma raske tervisliku seisundiga. XXXX on tõendanud eeltoodud asjaolu OÜ Linna Tervisekeskus arstitõendiga (tl 87), mille kohaselt esinevad patsiendil rasked haigused kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südame rütmihäired, suhkrutõbi, primaarne avatud- e lahtisenurga glaukoom. XXXX on esitanud eeltoodud asjaolu tõendamiseks Linna Tervisekeskus OÜ väljavõtte patsiendi diagnoosidest (tl 105, 166-167) ning sama terviseteenuse osutaja arstitõendi (tl 104), mille kohaselt esinevad tal rasked haigused kõrgenenud arteriaalne vererõhk ning südame 5

(8)2-17-102733 rütmihäired. Kostja I on viidanud täiendavalt oma puudulikule keeleoskusele (nii eesti kui inglise).
  1. Eeltoodu pinnalt loeb kohus tõendatuks, et XXXX võimalus oma sissetulekut suurendada ei ole suur. Kohus arvestab ka XXXX kõrge vanusega, kostja II on hetkel 69 aastat vana. XXXX tervislik seisund on esitatud asjaolude pinnalt otsustades mõnevõrra parem (kvantitatiivses plaanis, arvestades raskete haiguste loetelu kummalgi kostjal- kohtul puuduvad meditsiinilised teadmised hindamaks, kui palju XXXX haigused tegelikult tema töövõimet mõjutavad) kui XXXX l ning esitatud tõenditest nähtuvalt on XXXX enam suuteline tööd leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama. Ka on XXXX oluliselt noorem, kui XXXX ning 39-aastasena on tema võimalused leida sobivat tööd ja vajadusel omandada selleks oskusi oluliselt avaramad. Kohus leiab, et seega ei ole tõendatud, et XXXX ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks lastele sissetulekut.
  2. Mõlema kostja kinnitusel kulub kogu nende sissetulek ära vältimatuteks kuludeks iseenda ülalpidamiseks. Mõlemad kostjad on esile toonud, et nende eluasemekulud on 45-90 eurot, söögile kulub 240 eurot, ravimitele 30 eurot, lisanduvad veel sidekulud ning hügieeni- ja majapidamistarvete kulu. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole mõlema kostja toidukulu sedavõrd suures ulatuses. Erinevalt kasvueas lastest, kes vajavad mitmekesist toitu, ei ole täiskasvanu toiduvajaduse rahuldamiseks põhjendatud kulutada 8 eurot päevas, seda vähemasti mitte laste ülalpidamise arvelt. Maksimaalne mõistlik toidukulu kuus võiks olla kohtu hinnangul 120 eurot.
  3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 (p 14) leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kohus ei ole tuvastanud XXXX elustandardi mittevastavust tema väidetavale varalisele seisundile. Küll aga nähtub XXXX arvelduskonto väljavõttest, et kogu tema sissetulek ei kulu ainult esmavajaduste rahuldamisele. Kindlasti ei saa lugeda esmavajaduste rahuldamiseks sagedast taksoteenuse kasutamist, XXXX on tasunud taksoteenuse eest 6 kuu jooksul vähemalt 9 korral (tl 99-103). Arvestades tasuta ühistransporti Tallinnas ei saa seda kulutust lugeda kindlasti põhjendatud esmavajaduse rahuldamiseks. Ka nähtub arvelduskonto väljavõttest sage baaride külastamine. Kuigi alkoholisõltuvus (millele kostja I on ka viidanud) on üldteada asjaoluna käsitletav kroonilise haigusena, ei saa kohtu hinnangul lugeda alkoholi tarvitamist esmavajaduse rahuldamiseks, seda vähemasti mitte laste ülalpidamise arvelt. Samuti nähtub väljavõttest, et kostja I on pidanud võimalikuks vaatamata oma väidetavalt raskele majanduslikule seisundile toetada Tallinna Loomade Varjupaika ning tasuda igakuiselt üpris suuri summasid sideteenuste osutajatele. Elisa Eesti AS-ile, AS-ile STV ja Tele2 Eesti AS-ile on ajavahemikus 01.11.2016-15.05.2017 tasutud kokku vähemalt 424,22 eurot, s.o keskmiselt vähemalt 70 eurot kuus. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et XXXX väidetav varaline seisund ei vasta tema elustandardile ning tagamaks laste vajadust ülalpidamise järele tuleb kostjal I muuta oma tarbimisharjumusi. Luksuslik elustiil ei ole põhjendatud olukorras, kus laste esmavajadused on laste vanemate poolt täies ulatuses katmata. 20. Kohus leiab, et mõlemad kostjad on menetluses tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu (töövõimetus) vähendamaks elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud vähendada elatist nullini ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 6

(8)2-17-102733 Arvestades asjaolu, et XXXX sissetulek on pension 267,93 eurot ja toetus 34,01 eurot, s.o kokku 301,94 eurot ning ta on raske puudega vanaduspensionär, on põhjendatud mõista temalt välja elatis kummalegi lapsele 20 eurot. Sellisel juhul jääb XXXX le enda ülalpidamiseks 261,94 eurot, mis peaks katma eluasemekulud kuni 90 eurot, toidukulu 120 eurot, ravimite kulu 30 eurot ning muud kulud kokku 21,94 eurot. XXXX sissetulek on pension 267,93 eurot ja toetus 34,01 eurot, s.o kokku 301,94 eurot ning tema töövõime kaotuse protsent on 80%. Asjaoludest nähtuvalt on XXXX siiski võimeline suurendama oma sissetulekut tööga ning tema esitatud väljavõtte kohaselt on 1 kuu keskmine laekumine 594 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista temalt välja elatis kummalegi lapsele 40 eurot. XXXXl tuleb enda elustandardi tagamiseks teenida täiendavalt sissetulekut ning kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  1. Kohus leiab, et asjakohane ei ole kostja I vastuväide, mille kohaselt on tema võetud laenukohustusega suurenenud tema igakuised vältimatud kulutused. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et laenu oleks võetud vältimatute vajalike kulutuste katmiseks. Vanemate vajadus krediteerida oma tarbimisharjumusi vastutustundetult ei pea jätma nende lapsi elementaarse ülalpidamiseta.
  2. Hagejad on taotlenud ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest aasta enne hagi esitamist. Kohus on mõistnud elatise välja alates hagi esitamisest. Kuivõrd elatise hagi esitati aprillis, on otsuse tegemise hetkeks kogunenud kostjatel märkimisväärne elatise võlgnevus. Riigikohus on
  3. detsember
  4. a otsuses nr 3-2-1-35-16 (p 12) leidnud, et

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hagejad on nõudnud kostjate käest elatist enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Seega võiks elatise nõudmine olla põhjendatud alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Samas nähtub tsiviilasjas esitatud tõenditest, et kostjatel puudub vara ja sissetulek, mille arvelt hüvitada suures ulatuses nõuet, kui kohus hagi tagasiulatuva perioodi eest rahuldama peaks. Seega võiks hagi rahuldamine tagasiulatuva elatise nõudes asetada mõlemad kostjad äärmiselt raskesse olukorda. Kohus jätab hagi tagasiulatuva elatise nõudes seega rahuldamata. 23. Hagejad on taotlenud mõista tagasiulatuvalt nõudelt välja viivist TsMS § 367 alusel. Kuivõrd kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, ei rahulda kohus ka viivisenõuet. 24. Kostja I on taotlenud pikendada menetlust kuni märtsini 2018. Menetlusseadustik näeb ette tähtaja pikendamise võimalust, kuid ei näe ette menetluse enda pikendamise võimalust. Kohtu hinnangul on käesolevaks hetkeks kõik olulised asjaolud välja selgitatud. Kohus jätab taotluse 7

(8)2-17-102733 rahuldamata. Kohus selgitab kostjale I, et asjaolude muutumisel võib ta esitada hagi jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas (TsMS § 459). Menetluskulude jaotus
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
  2. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.