Obsah (10)

§ 102§ 31§ 30§ 29§ 1§ 22§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18600 Tsiviilasi XXXX’i avaldus

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku XXXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. märtsil 2018 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku XXXX esitama hiljemalt
5. veebruaril 2018.a pankrotihaldurile XXXX’i täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot.
8. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku XXXX pankrotivarast. Väljamakse teostada OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid arveldusarvele nr EE
10. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid arveldusarvele nr EE
12. Määrus saata resolutsiooni punkti 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
13. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik XXXX esitas 12.12.2017.a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik AS-le Swedbank 26 635,51 eurot ning teistele võlausaldajatele umbes 2000 eurot, vara puudub, töökohalt saab töötasu miinimum määras, muud sissetuleku allikad puuduvat ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur tegi kindlaks alljärgneva: Võlgnik töötab OÜ-s XXXX (kahe töötajaga väikefirma), milline tegeleb logistikaga ja kus tema töötasu on alampalga ulatuses.
14. ja
15. a võttis võlgnik vanematekodu renoveerimiseks AS-st Swedbank laenu, mida aga ei suutnud teenindada ja tagatise müük ei katnud samuti võlgnevust. Panga hagi rahuldati ja võlgnikult mõisteti välja 25 785 eurot. Võlgnik oli abielus 07.09.2006 kuni 09.12.2008, lapsi tal ei ole. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgniku suhtes on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmeil käesoleval ajal kohtutäiturite menetluses 4 täiteasja, suurim sissenõudja on AS Swedbank. Kohtutäiturite poolt olid võlgniku kontod arestitud ja ta saab töötasu sularahas. Võlgniku andmeil tal mingit kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puuduvat sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu. Ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on konto AS-s SEB Pank, mille jääk on 0,11 eurot, ja AS-s Swedbank, mille jääk on 0,32 eurot. Samas on kontodel teenustasu võlgnevused vastavalt 0,9 eurot ja 0,82 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Võlgnik omab LHV Pangas Pensionifondi L osakuid (II 2 sammas), mille väärtus 18.01.2018.a seisuga oli 170,88 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. AS Pensionikeskus andmeil võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. Maanteeameti liiklusregistri andmeil on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto XXXX, mille esmane registreerimine on toimunud 1992.a. ja mille registrikanne on peatatud. Võlgniku väitel müüs ta selle juba
16. a 500 krooni eest tagavaraosadeks. Teisi sõidukeid või väikelaevu võlgnik ei oma. Võlgnikul on kohustusi üle 28 000 euro, kuid reaalse likviidse vara olemasolu, mille arvel oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole teada. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Igakuisest laekumisest kehtiva alampalgamäära (hetkel 500 eurot) ulatuses reeglina kinnipidamisi teha ja pankrotivarasse arvata ei saa. Seega võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mida saaks kasutada pankrotimenetluse mõistlike kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis

§ 30

lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tasumise tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis

§ 29

lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku laenud vahetult enne majanduskriisi 2007–2008, milliseid ta ei suutnud teenindada ja ka tagatise müük ei katnud kogu võlgnevust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustele vastav tegu või raske juhtimisviga. Seega on maksejõuetuse põhjuseks

mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 28 000 eurot, kuid likviidne vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. 3 Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,4 eurot, kokku 50,4 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4