← Eesti

1-16-1699/58

Obsah (5)§ 76§ 75§ 184§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-16-1699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.11.2018) Kriminaalasja number 1-16-1699

§ 76lg 5 alusel määrata Oliver Süldile katseaeg tähtajaga kuni 15.07.2021.

Kohustada Oliver Süldi 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest alluma käitumiskontrollile ja täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1

(4)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel määrata Oliver Süldile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda elektroonilisele järelevalvele 6 (kuus) kuud elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Oliver Süldi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Oliver Süld karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Oliver Süld on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.04.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1699

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestati karistusaja algust Oliver Süldi kinnipidamisest, s.o alates 15.09.

  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.07.
  2. 15.10.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Oliver Süldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör edastas enda seisukoha Oliver Süldi tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult ja asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör märkis, et vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Oliver Süld avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta on teinud kõik selleks, et vabaneda- läbinud sotsiaalprogramme, omandanud keevituse eriala, käitunud rikkumisi toimepanemata, töötanud. Väidetavalt on ta elu üle järele mõelnud ning asjadest aru saanud. Ta tunnistas, et tal oli probleem alkoholi ja ravimitega. Vabaduses toetavad teda vanemad ning sõber, kelle juurde tööle läheb. Ta leiab, et materiaalsed ohud on 2

(4)kuritegude toimepanemist soodustanud. Võlgnevusi soovib tasuda, saada abi võlanõustajalt. Prokuröri arvamusega ta ei nõustu ja leiab, et see on põhjendamatult negatiivne. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Oliver Süld temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta ning see on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Eluase kuulub Saue vallale, kes on väljastanud korralduse, et isik võib nimetatud elukohta elama asuda. Seega esinevad formaalsed alused Oliver Süldi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Oliver Süldi on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglakaristust kannab Oliver Süld esimest korda. Karistuse kandmise ajal on Oliver Süld osalenud tööhõives, kutseõppes keevitaja erialal ning sõltuvushäiretega kinnipeetavatele suunatud tervisegrupis. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tagasilanguse ennetamist puudutava grupitöö. Tagasiside süüdimõistetu tegevusele on üldiselt positiivne. Väidetavalt on ta motiveeritud kuritegelikust käitumisest hoiduma. Tema hinnangul on kõik probleemid saanud alguse alkoholi tarvitamisest ning tulevikus peab ta sellest loobuma. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Kinnipeetav ennast sõltlaseks ei pea, oli pigem juhutarvitaja. Kinnipeetava käitumine on olnud eeskujulik, vangla korra rikkumisi ei ole fikseeritud. Vabanemise korral asuks Oliver Süld elama Saue vallale kuuluvale elamispinnale. Vanemad ei soovi isikut elektroonilise järelevalve seadmega enda juurde elama võtta. Enne käesolevat vangistust oli süüdimõistetu tegevuseta, mistõttu esines ka ajutisi rahaprobleeme. Varasemalt on ta töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vabanemise korral on võimalik asuda tööle sõbrale kuuluvas ehitusfirmasxxxxxxxxxxxxs OÜ abitöölisena. Vangla iseloomustuse kohaselt võivad kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutada väljakujunenud tarbimisharjumus, tasumata võlanõuded, stabiilse töökäigu puudumine ja põhjendamatult suured ootused töökohale. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja isa, kellega on suhted väidetavalt rahuldavad ja toetavad. Kaaludes kõike eelnevat leiab kohus, et Oliver Süldi Oliver Süldi vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated seaduskuulekaks eluks on head, vabaduses on tal selleks toetav keskkond. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks kuriteo raskuse ja varasema elukäigu hindamise kõrval on ka prognoos edasise õiguskuuleka käitumise ja uute kuritegude toimepanemisest hoidumise kohta. Eelnevat saab eelkõige hinnata läbi isiku tegevuste ja käitumise karistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning saavutanud püstitatud eesmärke. Tema osalust kutseõppes on hinnatud positiivselt. Esialgselt oli mõningaid probleeme sotsiaalprogrammis 3

(4)eluviisitreening osalemisega, kuid hilisemates programmides oli motiveeritud ja tema osalust hinnati kõrgelt. Programmide juhid on märkinud, et kinnipeetav on teinud endaga palju tööd. Grupis töötas kaasa aktiivselt ja paistis silma julgete avaldustega õigete asjade eest. Ta mõistab, mis on tema riskikäitumist soodustavateks teguriteks. Kuigi Tagasilanguse ennetamise grupitöö-nõustaja hinnangul oli Oliver Süld üks motiveeritumaid grupiliikmeid, kelle puhul on karistus selgelt eesmärgi täitnud. Lisaks võtab kohus arvesse, et Oliver Süld kannab esimest vanglakaristust ja leiab, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Oliver Süldi puhul olla pigem tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Oliver Süldile määrata katseaeg kuni 15.07.2021.

Süüdimõistetul tuleb allutada 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates käitumiskontrollile ja täita

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Oliver Süldile katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Oliver Süldil

§ 75

lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.