← Eesti

2-17-15690/50

Obsah (8)§ 64§ 430§ 645§ 431§ 432§ 168§ 150§ 661

Tsiviilasi nr: 2-17-15690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-15690 Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4) .

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15690 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  1. 20.10.2017 esitas Novira Tartu mnt 83 OÜ (hageja) Harju Maakohtusse hagiavalduse OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi (kostja 1), International Baltic Golfmarina OÜ (kostja 2) ja Luku-Expert OÜ (kostja 3) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada nõudeid kogusummas 300 000 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.
  2. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja võlgniku OÜ Bauschmidt pankrotimenetluses tunnustamiseks nõude kogusummas 842 992,55 eurot, mis lisaks leppetrahvinõudele 536 570 eurot ja alternatiivselt sama suurele kahjunõudele (536 570 eurot) sisaldab endas veel 300 000 euro suurust tingimuslikku leppetrahvinõuet ning nõuet hageja poolt lepingu alusel tehtud töödes ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamise osas. 29.09.2017 OÜ Bauschmidt pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad 1, 2 ja 3 hageja nõuetele vastu, mistõttu nõuded jäid tunnustamata. Hageja on otsustanud hagiavalduses viimatinimetatud nõuetele mitte tugineda. Hageja nõude suurus OÜ Bauschmidt vastu seisneb leppetrahvi või kahju hüvitamise nõudes summas 536 570 eurot (summaliselt kattuvad, kuid alternatiivsete õiguslike alustega nõuded), kuid hageja on otsustanud taotleda nõude tunnustamist kohtu kaudu vähendatud summas, paludes nõude tunnustamist summas 300 000 eurot. Kostja 3 vastuväited
  3. Kostja 3 palus hagi jätta rahuldamata 50 000 eurot ületavas osas. Esimese astme kohtu otsus
  4. Harju Maakohus tegi 27.04.2018 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, jättis hageja alternatiivnõude rahuldamata, tunnustas Bauschmidt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Novira Tartu mnt 83 OÜ nõudeid kogusummas 53657 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena, jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ning mõistis pooltelt teise poole kasuks välja null
(0)eurot. Apellatsioonkaebus
  1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kostja 3 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas, milles jäeti kostja 3 menetluskulud tema enda kanda ja teha uus otsus, millega jätta kostja 3 menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht ja vastuapellatsioonkaebus
  2. Vastustaja palus kostja 3 apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata.
  3. Vastustaja esitas maakohtu otsusele vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotamise osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluse edasine käik
  4. Apellant 3 palus jätta vastustaja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
  5. Tallinna Ringkonnakohus määras asjas istungi ajaks 29.11.
  6. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15690
  1. 26.11.2018 esitasid hageja ja kostja 3 (pooled) Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu ning selle kinnitamise korral tsiviilasjas menetluse lõpetada nende vahelist vaidlust puudutavas osas. Kuna kõigi poolte vahel on sõlmitud kompromiss, tuleks asja menetlus lõpetada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu kostjat 3 puudutavas osas tühistada ja tsiviilasja menetlus hageja ja kostja 3 vahelist vaidlust puudutavas osas lõpetada. Sellega lõppeb kogu tsiviilasja menetlus, kuna ringkonnakohus on kinnitanud ka kompromissi hageja, kostja 1 ja kostja 2 vahel. 12.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. 13. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

  1. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
  2. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (

§ 645lg 1).

Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid (

§ 431lg 2).

16. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432ja § 457 lg 1).

17.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingust tulenevalt jätta poolte endi kanda.

  1. Apellant 3 ja hageja vastuapellandina on taotlenud kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel ja vatsuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist.
  2. Apellant 3 tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (II kd, tl 3).

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodut tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse. Apellandile 3, so Luku-Expert OÜ-le kuulub tagastamisele pool tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot riigilõivu tasunud isiku OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr EE832200221039155226 Swedbank AS-s. 20. Vastuapellant tasus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot (II kd, tl 19).

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodut tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15690 taotluse. Vatsuapellandile, so Novira Tartu mnt 83 OÜ-le kuulub tagastamisele pool tema poolt vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot riigilõivu tasunud isiku Advokaadibüroo Sorainen AS arvelduskontole nr EE302200221035086933 Swedbank AS-s. 21.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kuivõrd poole lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada ühe

(1)päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.