← Eesti

2-17-450/38

Obsah (20)§ 656§ 325§ 317§ 343§ 423§ 237§ 399§ 243§ 400§ 401§ 402§ 403§ 442§ 132§ 123§ 129§ 134§ 150§ 173§ 314

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25. oktoober 201

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

  1. Maakohus on hagi ennatlikult menetlusse võtnud. Ema
  2. jaanuari 2017 allkirjastamata e-kirjast ei nähtu tahet esitada laste nimel uuesti tsiviilasjas nr 2-15-16882 juba menetluses olnud hagi. Samuti ei oleks saanud hagi elatise nõudes menetlusse võtta, sest
  3. novembril 2015 allkirjastatud avalduses ei ole toodud esile asjaolusid, mis võimaldaksid selles nõudes hagi rahuldada. Eelkõige puuduvad hagejate avaldused nende vajaduste kohta. Kuigi senise kohtupraktika kohaselt pole vähemalt üldjuhul vaja tõendada, et lapse vajadused vastavad kahekordse miinimumelatise summale, siis ei vabasta see hagejat asjaolude esiletoomisest.
  4. Alates hagi menetlusse võtmisest ei ole maakohus teinud selgeks, kelle vastu hagi esitati. Hagi menetlusse võtmise
  5. jaanuari 2017 määruses on kostja isikukood märgitud erinev nii sellest, millele viitab hagiavalduses kajastatud kostja sünniaeg, kui ka sellest, mille kohus hiljem märkis mitmes määruses ja vaidlustatud otsuses. Maakohtu päringud kostja elukoha teadasaamiseks on samuti tehtud vale isikukoodiga isiku suhtes. Kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu tehtava päringu vastusest selgub, et rahvastikuregistrisse on kantud kolm sama nimega isikut, seega pidanuks kohus kahtluse korral tegema selgeks, kelle vastu neist hagi on esitatud.
  6. Maakohus ei järginud menetlusnorme dokumentide kostjale kättetoimetamisel. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagiavaldus prooviti kostjale kätte toimetada
  7. jaanuaril 2017 kahe e-kirjaga, millele kättesaamiskinnitust ei laekunud. Laste ema teatas samal päeval kohtule, et kostjal on kolm poega ja ka nende ema andmed. Lisaks saatis kohus hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse kostjale tähtkirjaga aadressil XXX Tallinnas, mille osas oli juba varasemast tsiviilasjast nr 2-15-16882 teada, et kostja sellel aadressil posti kätte ei saa. Ka sel korral tagastati tähtkiri kohtule. Seejärel on kohtutöötaja proovinud
  8. juunil 2017 kostjale helistada numbril, mille kohta ema juba varasemalt avaldas, et sellelt kostjat kätte ei saa. Siiski kinnitas kostja poeg AA
  9. juuni 2017 kohtule, et isa telefoninumber on õige. Lõpuks saatis maakohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse aadressil XXX Tallinnas juhisega, et see jäetaks postkasti. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks teinud

§ 325

või § 326 tingimustele vastava määruse ja et postkasti jäetud ümbrikule oleks märgitud kättetoimetamise kuupäev. Samuti puuduvad andmed, et kostja tegelikult oleks kasutanud eluruumi viidatud aadressil. Järgmiseks määras maakohus kohtuistungi aja

  1. septembriks 2017 ning avaldas
  2. septembril 2017 nii hagiavalduse, selle menetlusse võtmise määruse kui ka kohtukutse kohta teated väljaandest Ametlikud Teadaanded (AT). Toimikust ei nähtu, et kohus oleks teinud vastavasisulise määruse ja kontrollinud avaliku kättetoimetamise eelduseid. Kohtukutse kohta AT-s avaldatud teate (ja

§ 317

lg 5) kohaselt loeti see kättesaaduks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest, st 19. septembri 2017 möödumisega.

§ 343

lg 2 esimene lause näeb ette, et kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. See tingimus ei olnud järelikult täidetud. Pärast

  1. septembri 2017 kohtuistungil ema ärakuulamist tegi maakohus
  2. detsembril 2017 ekspertiisimääruse, mille saatis kostjale taas e-kirjadega ja XXX tänava aadressile postkasti jätmisega. Kättesaamiskinnitust kohtutoimikus ei ole. Samuti talitas maakohus
  3. jaanuari,
  4. aprilli,
  5. aprilli ja
  6. juuni määrustega. Politseiasutuse
  7. mai ja
  8. juuli 2018 vastustest nähtub, et kostja (või temaga samanimeline poeg) elas XXX tänava aadressil varem. 3

(5)Kokkuvõtvalt on maakohus saatnud menetlusdokumente kostjale ja püüdnud temaga ühendust saada ainult viisil, mille kohta oli ette teada, et see on edutu. Sellises olukorras pidanuks kohus kas astuma samme kostja kohta täiendavate andmete kogumiseks (nt kõigi teadaolevate laste või nende ema kaudu), samuti oli võimalik teha päringuid ametiasutustele kostja tegeliku viibimiskoha ja kontaktandmete väljaselgitamiseks. Tänapäeval on kohane, et kohus proovib isikut leida ka sotsiaalmeedia vahendusel, samuti kasutades loogiliselt tuletavaid enamlevinud e-posti aadresse isiku nimest. Kui kostjat ei õnnestu leida, siis on võimalik anda hagejale täiendav tähtaeg kostja kohta andmete kogumiseks ja kui see ei õnnestu, siis tuleks isaduse tuvastamise asjas pigem kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist

§ 423lg 1 p 8 alusel.

9. Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette

§ 237lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398.

Samuti ei järginud maakohus kohtuistungi läbiviimisel selleks seaduses ette nähtud korda (

§-d 399–401 ja § 243 lg 2) ega täitnud selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on olulised

§ 656lg 1 p 1 mõttes.

Maakohus ei selgitanud välja asjaolusid, mis võimaldaks nii isaduse tuvastamise kui ka elatise nõuete rahuldamist. Samuti ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks isegi eeldada, et kostja on hagejate isa. Menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada kaebemenetluses.

  1. Lisaks viis maakohus
  2. septembri 2017 istungi läbi selleks seaduses ette nähtud korda sedavõrd oluliselt rikkudes, et see osutub õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumiseks. Nagu märgitud eespool p 8 neljandas lõigus, ei toimetatud kostjale kohaselt kätte kohtukutset. Sellega rikkus kohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja tegi lõpus otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Need rikkumised tingivad

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Istungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks uurinud tõendeid (

§ 399

p 4) ja arutanud enne seda pooltega tõendite uurimise järjekorda (

§ 243lg 2).

Kohtul on kohustus

§ 400

lg 5 järgi pärast seletuste ärakuulamist võtta lühidalt kokku seletustes esitatu ja arutada menetlusosalistega seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist, mida ei ole tehtud.

§ 401

lg 1 näeb ette, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid, ka see on jäänud istungil tegemata.

§ 402

lg 1 sätestab, et pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse, milleks maakohus ei ole pooltele sisuliselt üldse võimalust andnud, sest istungi käigu järgi pole võimalik aru saada, millal lõppesid eelmenetlus ja asja sisuline arutamine. 11. Toimikust ei selgu, millisel menetlusõiguslikul alusel lahendas maakohus asja lõpuks kirjalikus menetluses. Pooled selleks nõusolekut ei andnud ja ka muud kirjaliku menetluse eeldused pole täidetud. Lisaks ei järginud kohus

§ 403lg-s 1 ette nähtud menetluskorda.

  1. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik).
  3. Maakohus on

§ 442lg 2 p 5¹ rikkudes jätnud otsusesse märkimata tsiviilasja hinna.

Isaduse tuvastamise nõude osas on kummagi hageja puhul hagi hind

§ 132lg 1 alusel 3 500 eurot.

Miinimumelatise nõudelt hagi hinna määramisel tuleb

§ 123

kohaselt lähtuda hagi esitamise ajast, st selleks kujuneb

§ 129

lg 2 alusel 2 115 eurot ( = 9 × 235).

§ 134

lg 3 näeb ette, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Kuna isatuse tuvastamise hagi on olemuselt tuvastushagi ja selle hagi rahuldamise korral tekib ühtlasi eeldus elatise nõude rahuldamiseks, siis on tegemist

§ 134lg 3 olukorraga ja asja hind on kummagi hageja osas 2 115 eurot. 4

(5)14. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on hagi riigilõivuvaba, st RLS § 59 lg 15 kohaselt ei tulnud lõivu tasuda ka kaebuselt.

§ 150lg 1 p 1 alusel võib kostja taotleda lõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4 esimene lause).

Käesoleval juhul saab kostja esitada vastava taotluse maakohtule asja uuel läbivaatamisel. 15.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 16. Kui asja menetlus jätkub maakohtus, siis on otstarbekas esmalt välja selgitada kostja seisukoht hagejate põhiväite osas, et kostja on nende isa. Kui kostja selle asjaolu vaidlustab, siis tuleb kostjal täita maakohtu ekspertiisimäärus ja anda selles nõutud DNA proov. Seda saab kostja teha vabatahtlikult, selleks ei ole vaja oodata uut kohtumäärust. Kostja peab arvestama sellega, et kui tema vastuväide pole edukas, siis jäävad ekspertiisikulud eeldatavasti tema kanda. Kuna hagejate põlvnemine kostjast on elatise nõude rahuldamise eeldus, siis on ilmselt otstarbekas pärast isaduse tuvastamist võimaldavate asjaolude selgumist vajadusel anda hagejatele tähtaeg hagi täpsustamiseks. Eelkõige peavad hagejad tooma esile asjaolud, mis võimaldavad elatise nõude rahuldamist, st oma vajadused, mille katmiseks nad kostjalt ülalpidamist nõuavad. Kuna kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel teatanud kohtule oma kontaktandmed, siis ei ole edaspidi takistusi talle menetlusdokumentide kättetoimetamisel, mh on täidetud

§ 314¹ lg 2 kohaldamise eeldused.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.