← Eesti

2-18-112762/14

Obsah (7)§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 138§ 175

2-18-112762 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-18-112762 Kohtuasi Narva linn, Joala tn 11 korte

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2

(3)2-18-112762 Kohus selgitab pooltele, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist rahuldas hageja nõude. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega hageja väiteid ümber lükanud. Kooskõlas

§ 174

lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja, et tema on seoses menetlusega kandis menetluskulud summas 275 eurot sellest 200 eurot riigilõiv ja 75 eurot õigusabikulud. Lähtuvalt

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 eurot, mis vastab riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 sätestatud määrale. Selles osas on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

144 lg 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud on kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal polnud menetluses lepingulist esindajat. Hagejat esindas menetluses seadusliku esindajana juhatuse liige. Muu õigusabikulude hüvitamist seadus ette ei näe. Sel põhjusel puudub hagejal õigus nõuda kostjalt õigusabi kulude 75 eurot hüvitamist ning selles osas tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot, mis kuuluvad hagejale hüvitamisele kostja poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.