Obsah (6)

§ 121§ 37§ 44§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord Muud selgitused 3-18-2029 31.10.2018, Tartu Roby Koik X kaebus

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on esitanud Tartu Vallavalitsuse 27.09.
2. a korralduse nr 739 tühistamisnõude

§ 37lg 2 p 1 alusel.

Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti kehtetuks tunnistamist algusest peale nõnda, et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.

1. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 18).
2. Kohtule nähtub, et kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus vaidlustatud korraldusel ei oleks tagasiulatuvalt algusest peale õiguslikku jõudu. See tähendab, nagu 27.09.
3. a korraldust ei olekski antud.
4. Tartu Vallavalitsus on 18.10.
5. a korraldusega tuvastanud 27.09.
6. a korralduse tühisuse. Asja materjalidest nähtub, et 18.10.
7. a korraldus on kaebajale teatavaks tehtud. Seega on 18.10.
8. a korraldus kehtiv (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1).
9. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Seega on Tartu Vallavalitsus 18.10.
10. a korraldusega öelnud, et 27.09.
11. a korraldus on kehtetu algusest peale. See tähendab, et vallavalitsus on 18.10.
12. a korraldusega kõrvaldanud 27.09.
13. a korralduse õigusliku toime tagasiulatuvalt selle algusest peale. Kuna kaebaja eesmärk on olnud tühistamisnõudega saavutada olukord, kus 27.09.
14. a korraldus oleks algusest peale kehtetu, siis on kaebaja vallavalitsuse 18.10.
15. a korraldusega selle eesmärgi saavutanud. 13.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab muuhulgas seda, et kaebus peab aitama kaasa kaebaja õiguse kaitsmisele. Kohus on käesoleva asja asjaolusid arvestades veendunud, et olukorras, kus vallavalitsus on 27.09.

1. a korralduse tühisuse tuvastanud, ei ole selle korralduse nn ületühistamine kohtulahendiga kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.
2. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10). Vallavalitsus on 18.10.
3. a korraldusega teinud kindlaks, et 27.09.
4. a korraldus on algusest peale kehtetu. Seega ei tulene 27.09.
5. a korraldusest kaebajale kohustusi, millega ta kaebuse kohaselt nõus ei ole olnud. Vallavalitsus on ka vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebajal ei tekkinud oma venna hooldamise kohustust.
6. Kuna kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik haldusakti, mille tühisuse on vallavalitsus ise kindlaks teinud, tühistamine, siis tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

15. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise või maksmata jätmise asjas. Seega ei olnud kaebajal riigilõivu vaja maksta.

§ 104

lg 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot. 17. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik