Obsah (11)

§ 172§ 175§ 145§ 153§ 106§ 171§ 651§ 65§ 23§ 22§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2018, Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4822 Tsiviilasi Võlgniku Roman Timoštšenko pankrotia

§ 172ja 173 järgi : 6.

- Usaldusisiku ülesannetes on võlgnik Roman Timoštšenkol õigus jätta endale 25% töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Roman Timoštšenkol esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi

1. november 2018 -
2. november 2019 kohta esitada kohtule hiljemalt 14.11.
3. a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (praegusel juhul Roman Timoštšenko ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Roman Timoštšenko kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. - Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (

§ 145lg 4, Ts

MS § 661 lg 1 ja 2). Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 26.04.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Roman Timoštšenko pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 18.09.2018 aruande, milles palub:

1. Lõpetada Roman Timoštšenko, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
2. Vabastada Andrus Õnnik Roman Timoštšenko pankrotihalduri ülesannetest. 2 Tsiviilasi nr 2-18-4822
4. Määrata pankrotihalduri tasuks kokku x € ja lisanduv käibemaks x € ja hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank AS-is on EE
5. Algatada Roman Timoštšenko suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Aruande kohaselt on halduri poolt pankrotivarasse kinni peetud 9,52 eurot. Sellest on haldur teinud väljamakseid järgmiselt: 9,36 eurot ajutise halduri tasu Pärnu Maakohtu 26.04.2018 määruse alusel ning 0,16 eurot panga teenustasuna. Roman Timoštšenko pankrotimenetluses ei ole seoses vahendite puudumisega jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu jääb võlausaldajatel

§ 153

lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõuete osas saamata kokku 9349,08 eurot, sh Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu 601,37 eurot, SEB Pank AS-l 860,21 eurot ja Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 7887,50 eurot. Roman Timoštšenko pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Roman Timoštšenko pankrotimenetluses on müümata OÜ xxxxx (registrikood xxxxxxxx) 2500 € suurune osa ja OÜ xxxx xxxxx (registrikood xxxxxxxx) 835 € suurune osa (33,33%). Mõlemad ühingud ei tegutse, ei ole käibemaksukohustuslased ja maksuvõlad puuduvad. OÜ-le xxxx xxxxx on registripidaja teinud 08.03.2018 kustutamishoiatuse, kuna viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2014 aasta eest. Haldur on pankrotivara müünud enampakkumisel alghinnaga vastavalt 1000 eurot ja 300 eurot. Mõlemad enampakkumised nurjusid. Vara müümiseks alghinnaga 10 – 15 eurot on vajalik korraldada veel vähemalt 5-6 enampakkumist, mis võtaks aega halduri arvates vähemalt 3kuud. Samas ei ole ostjaid tõenäoliselt ka 10-15 euro alghinna juures, sest turul puudub huvi mittetegutsevate osaühingute osade vastu, seda enam veel 1/3 suuruse osa ning kustutamishoiatusega äriühingu osa vastu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikule kuuluvate osaühingute osaluste müük ei ole ilma olulise viivituseta võimalik ning tõenäoliselt puudub osadel üldse igasugune müügiväärtus. Haldurile teadaolevalt teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kohtus

§ 106alusel nõudeid vaidlustatud ning kohtukulud puuduvad.

Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele kokku 145,20 €. Kulud on kandnud Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle. Võlgnikule on määratud x% töövõimetus tähtajaga xx xx xxxx. a. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud Eesti Töötukassast saadav puuduva töövõimetoetus summas x eurot, sotsiaaltoetus summas x eurot. Haldur on igakuiselt teostanud arestitava/mittearestitava summa arvutusi ning andnud võlgniku käsutusse seadusega summa, millele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Arvestades 10.06.2018 jõustunud Täitemenetluse seadustiku muudatusi, on võimalik teostada võlgniku töövõimetustoetusest kinnipidamisi kuni ~5 € kuus. Võlgnikul on x x x. Võlgnik on Pärnu Maakohtu 11.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx (jõustunud 27.03.2014) mõistetud muu hulgas süüdi xxxxxxxxxxxxx KarS § x lg x alusel (xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx), kuid Pankrotiseadus ei välista ka sellisel juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Samuti ei ole käesoleval juhul välistatud kohustustest vabastamine, kuna võlgnikult ei mõistetud välja tsiviilnõudeid ega kahju hüvitamise nõudeid jms. Kohtuotsusega mõisteti võlgnikul välja riigituludesse sundraha x € ja tasu riigi õigusabi eest x€. 3 Tsiviilasi nr 2-18-4822 Pankrotihaldurile pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. Roman Timoštšenko pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Roman Timoštšenko maksejõuetuse peamiseks põhjuseks toob pankrotihaldur välja kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulud, kuna ta on x % töövõimetu ja ei saa seetõttu püsivalt töötada ja töötasu arvelt võlgnevust tasuda. Maksejõuetus tekkis märtsis 2014 kohtuotsuse jõustumisel. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud õigusvastase teo toimepanemisega kaasnenud menetluskulude nõuetest. Roman Timoštšenko pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 9,52 €.

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks 1,90 €, mis ilmselgelt ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x €, millele lisandub käibemaks x € ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. 03.10.2018 kohus kuulas ära Roman Timoštšenko, kes kinnitas kohtule, et saab aru enda kohustustest usaldusisikuna. Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 10.10.2018 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 24.10.
2. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale, samadele järeldustele on kohus jõudnud ka pankrotimääruses. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22

lg 5 tähenduses seoses võlgniku tervise halvenemisega ja õigusvastase teo toimpanemisega kaasnenud menetluskuludega.

1. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 9349,08 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab võlgnikule maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga (näiteks: makse suurus, mida võlgnikul on võimalik või tuleb maksta on suuruses 112,50 eurot, sellest 7,23 eurot (112,50€x6,43%) tuleb tasuda Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu, 10,35 eurot 4 Tsiviilasi nr 2-18-4822 (112,50€x9,2%) SEB Pank AS-le, 94,92 eurot (112,50€x84,37%) Eesti Vabariigile Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) vähemalt üks kord aastas; 2) juhul kui võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu ületab seaduses sätestatud palga alammäära, peab võlgnik sellest 75 protsenti tasuma võlausaldajatele (näiteks: võlgnik saab 650 eurot töötasu, sellest 150 eurot ületab kehtivat palga alammäära. Võlgnik on kohustatud 112,50 eurot (150,00€x75%) tasuma võlausaldajatele eelmises punktis näidatud arvestuste järgi).
2. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 23

lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja. 4. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri näidatud töömahtu x töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Arvestades tunnitasuks halduri tavalise tasumäära x eurot/tund, oleks halduri tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur määrata halduri tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ehk summas, mille ulatuses võlgnikul on võimalik saada tagastamatut menetlusabi. Kohus leiab, et taotletud tasu on mõistlik ja halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada xeurot + käibemaks x eurot.

§ 65lg 11 alusel haldur esitas taotluse võlgnikule halduritasu maksmiseks menetlusabi andmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu ja kulud, katmiseks. Kohus kuulutas Roman Timoštšenko pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud ning kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et võlausaldajad on valmis tegema täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega Roman Timoštšenkole menetlusabi andmise eeldused on täidetud ning TsMS § 183 lg 2 alusel kohus mõistab riigituludest Andrus Õnniku kasuks välja halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, mis jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. 5.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse 5 Tsiviilasi nr 2-18-4822 avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 09.08.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajal puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 6