lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõuded, mille osas võlausaldajatel on raha saamata: Jrk nr Võlausaldaja 1 Swedbank AS Eesti Vabariik Maksu- ja 2 Tolliameti kaudu Välja Tunnustatud maksmata osa nõue (eurodes) (eurodes) 7537,65 4557,33 60 394,63 36 525,18 Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 03.04.2017 määrusega kuulutati välja J Ki pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Indrek Lepsoo. 03.05.2018.a esitas J Ki (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Jaotusettepanekuga sai tutvuda ja vastuväiteid esitada 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest 03.05.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid jaotusettepanekule esitatud ei ole. Kohus kinnitas 15.05.2018 määrusega jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 08.08.2018 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2017.a. alguses, mil Maksu- ja Tolliamet koostas vastutusotsuse ning võlgnikul tuli asuda täitma vastutusotsusest tulenevat kohustust Maksu- ja Tolliameti ees summas 60 347,88 eurot. Samuti muutusid muud teadaolevad kohustused kolmandate isikute ees sissenõutavaks suures osas just 2017.a. algusest, mistõttu oleks võlgniku püsiv maksejõuetus 2017.a. alguses saabunud ka sõltumata Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsusest. Olemasoleva informatsiooni põhjal on pankrotihaldur seega seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on põhjustatud võlgniku poolt võetud laenukohustustest ning Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud vastutusotsusest, mille täitmiseks on võlgnikul rahalised vahendid ja vara puudunud. Haldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pandiese puudus ning pankrotivara on müüdud. Haldur on pidanud läbirääkimisi võlgniku ja tema abikaasaga seoses ühisvara jagamisega, ühisvara õnnestus jagada kokkuleppel ning vara jagamise tulemusena hüvitas võlgniku abikaasa pankrotivarasse 35 000,00 eurot, mis vastas jagatava vara turuväärtusele. Haldur on müünud vara jagamise tulemusena võlgnikule jäänud osalust avalikul elektroonilisel enampakkumisel. Haldur korraldas vara müügiks kokku 7 enampakkumist. Vara müügist laekus pankrotivarasse 750,00 eurot. Seoses pankrotimenetlusega toimus 4 kohtuvaidlust (2-17-13092, 2-17-13090, 2-17-13089, 3-171818). Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.08.2018.a. Lõpparuande kohaselt on võlausaldajatele välja makstud 26 849,77 eurot. Pankrotimenetluses pole pankrotitoimkonda moodustatud. Võlausaldajad leidsid et usaldusisiku kohustusi võib täita võlgnik ise. Vastuväiteid lõpparuandes kajastatu kohta ei esitatud. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku 2 maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 08.08.2018 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
J Ki (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust kuulub J K (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Võlausaldajate A V, I Š, I L hagid pankrotimenetluses nõuete tunnustamiseks jäid rahuldamata või loobuti hagist (2-17-13092, 2-17-13090, 2-17-13089). Võlgnik on esitanud vastuväite Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudele. Võlgnik esitas seoses Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega ka kaebuse halduskohtusse, mis lahendati haldusasja nr 3-17-1818 (jõustunud) raames. Võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Seega on võlgniku vastuväide lahendatud sisuliselt kohtumenetluses ning võlgniku vastuväide ei takista käesoleva määruse täitedokumendiks lugemist antud nõude osas. Muu hulgas sätestab
lg 4, et nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata tasu alammäär 7831,67 eurot (sh käibemaks). Tasu palub pankrotihaldur määrata büroo kasuks (
Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotivarasse laekus 35 850 eurot.
lg 2 kohaselt on halduri tasu ülemmäär sellise suurusega pankrotivaralt 7831,67 eurot (sh käibemaks). Halduri tasu arvestusele ei ole võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid esitanud. Ka kohus peab taotletavat tasu põhjendatuks ning määrab Indrek Lepsoo tasuks 7831,67 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab vastavalt halduri taotlusele kulud välja osaühing INC Partner (registrikood xxx) kasuks arvelduskontole nr XXX.
lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse Pankrotihaldur palub täiendavalt kinnitada massikohustused summas 2,62 eurot, mis tekkisid pangateenustest. Kohus on seisukohal, et näidatud summas massikohustused on põhjendatud 3 ning tuleb kinnitada. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud mittevajalikke väljamakseid.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Indrek Lepsoo J Ki (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada J Ki (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni
J K (pankrotis) on esitanud menetluse algatamiseks avalduse.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad tegid ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnik. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on sätestatud
. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.