← Eesti

2-18-6877/10

Obsah (4)§ 97§ 99§ 101§ 108

2-18-6877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6877 Tsiviila

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on kummagi hageja vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 145 eurot toidukulu 150 eurot transpordikulu 37 eurot sidekulu 13 eurot tervishoiukulu 5 eurot hügieenikulu 20 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 35 eurot riiete ja jalanõude kulu 50 eurot huviringid ja meelelahutus 45 eurot 2 2-18-6877 Seega kokku kummagi hageja kulud ühes kuus 500 eurot ja mõlema hageja kulud kokku 1000 eurot. Kostja ei ole hagejate kuludele vastu vaielnud. Kõik hagejate seadusliku esindaja nimetatud kulud on mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas ning kostja pole neid vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hagejate vajalikeks kuludeks hagejate seadusliku esindaja poolt nimetatud kulud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole aastaid laste ülalpidamisse panustanud. Eeltoodust tulenevalt on tuleb hagejate elatise nõue rahuldada ning kostjalt hagejate kasuks igakuine elatis riiklikus elatise alammääras välja mõista.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 02.05.2017.a kuni 01.05.2018.a eest summas 2872,4 eurot. Hagejate seadusliku esindaja kirjalikust seletusest nähtuvalt, et elatise tasumises lepiti K Kiga kokku peale lahkuminekut 2013.a. Alates sellest ajast on K K korduvalt vestlustes ja telefonikõnedes kinnitanud oma kavatsust elatist maksta ning on nimetanud arvukalt põhjuseid, miks hetkel pole võimalik elatist tasuda. Kõik lubadused elatist tasuda on jäänud täitmata. Hagejate seadusliku esindaja ja ka kostja enda kirjalikust seletusest nähtub, et kostja pole aastaid laste ülalpidamises osalenud, hagejate seaduslik esindaja on korduvalt temalt elatist küsinud ja kostja on olnud teadlik, et on kohustatud hagejaid üleval pidama. Kostja on hagejate ülalpidamisse suhtunud teadlikult eriliselt vastutustundetult. Eeltoodud asjaoludel tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks tagasiulatuv elatis välja mõista. 2017.a oli elatise alammäär 235 euro ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot. Hagejate vajadused oli tagasiulatuva elatise perioodil samasugused kui praegu. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kummagi hageja kasuks välja 2017.a eest elatise (2017.a mai 227,4 eurot ja 2017.a juuni kuni detsember 7 x 235) 1660 eurot ning 2018.a eest elatise 1000 eurot (2018.a jaanuar kuni aprill 4 x 250 ja 2018.a mai 8 eurot), seega kokku 2880,4 eurot kummagi hageja kasuks Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.