2-17-13506/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja number 2-17-13506 Kohtuasi Xxxhagi Xxxvastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Hageja: Xxx(isikukood xxx; elukoht xzx, Tallinn) nende Hageja esindaja: Leino Biin, e-post: leino@biin.ee Kostja: Xxx(isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata, viimane teadaolev viibimiskoht Eestis oli 1952.a suvel Tallinna linnas Koplis asuv sõjaväeosa) 05.12.2017 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Tunnistada kehtetuks Xxx(isikukood xxx) ja Xxx(isikukood xxx1) abielu, mis on sõlmitud
4. augustil
5. a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud akt numbriga
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. 1 Asjaolud Xxxesitas 12.09.2017 hagi Xxxvastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagejale ei ole teada Xxxelu- või viibimiskoht. Hageja taotleb menetlusdokumentide kostjale avalikku kättetoimetamist TsMS § 317 märgitud korras. Hagiavaldusest selgub, et 1952.a. suvel tutvus 17-ne aastane Xxx( neiupõlvenimega „ xxx) xxx.a. sündinud ja sõjaväes aega teeninud Xxx. Juba teisel kohtumisel tegi Xxxettepaneku abielluda. Xxxabieluettepanekuga nõustus. Mõlemad abiellujad, nii Xxxkui Xxxvõtsid ettepanekut naljana, kuid samas kumbki ei soovinud ka esimesena taganeda ja nii mindigi Tallinna Perekonnaseisuametisse, kus koheselt pöördumisel,
8. augustil 1952, registreeriti nende abielu. Abiellumise kohta koostati akt numbriga xxx. Xxxja Xxxpäevagi koos ei elanud. Xxxkohtas xxx peale abiellumist veel kaks korda. Viimane kohtumine toimus samuti 1952.a. suve lõpul või sügise alul kui Xxxtuli hüvasti jätma, öeldes et on sõjaväest demobiliseeritud ja tagasi pöördumas oma kodukohta Ukrainasse. xxx.a. abiellus xxx ilma, et lahutust xxx oleks kunagi vormistatud. Kuidas märgitu osutus võimalikuks, hageja ei mäleta (tõenäoliselt läks dokumentide vahetuse käigus kaduma abielutempel passis). Nimetatud abielu lahutati
9. aprillil 1982.a.
10. juunil 1982.a. abiellus hageja xxx, kellega ta on käesoleva ajani abielus. Abikaasade vastastikuse testmendi tõestamisel avastas notar, et hageja on rahvastikuregistri andmetel abielus ka Xxx, mis toob kaasa õiguslikke probleeme nii vara käsutamisel kui tulevikus pärimisel. Lahendamaks tekkinud absurdset olukorda, esitab hageja käesoleva hagi. Kohtu põhjendused Hageja Xxxpalub tunnistada kehtetuks hageja ja xxx abielu, mis on sõlmitud
11. augustil
12. a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud akt numbriga xxx. Kohus on tuvastanud Harju Maavalitsuse 06.03.2017 vastusest nr 14-1/647, et Xxxon Eesti rahvastikuregistrisse kantud 30.11.2016 seoses arhiivse abieluakti sisestamisega ja selle käigus omistati xxx ka Eesti isikukood xxx. (vt. tlk 4 Harju Maavalitsuse vastus). Xxxelu- või viibimiskoht ei ole teada. Eesti Vabariigis ta ei ela. Eeltoodut asjaolusid tõendab Siseministeeriumi 16.05.2017 vastus nr 2-10-/506-3 (vt tlk 6). Hageja on pöördunud suulise päringuga Ukraina saatkonna poole, kust vastati, et inimese elukohta täpsemalt teadmata on võimatu saada andmeid isiku elusoleku või viimiskoha kohta. Seega kosja elukoht ei ole Eestis ja see on tegelikult teadmata. Vastavalt PKS § 210 lg-le 1 laieneb kehtiv PKS ka perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse kohaselt oli Xxxabielu registreerimise ajal 17-ne aastane. Hageja ja kostja abielu registreeriti
13. augustil
14. a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielu registreerimise ajal kehtinud Vene NFSV 1926.a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks § 15 lg 1 kohaselt algas abiellumisiga kaheksateistkümne aastaseks saamisena. Sama säte lg 2 kehtestas 2 erandi, mille kohaselt erandjuhtudel võivad rajoonide (linnade) töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed lubada abielluda naiskodanikul, kes on saanud seitsmeteistkümneaastaseks. Seega asub kohus seisukohale, et puudub alus tunnistada abielu kehtetuks abiellumisea tõttu, sest abielu ajal kehtinud perekonnaseadus võimaldas erandkorras abielu registreerida
15. aastasel naiskodanikul. PKS § 9 lg 1 p 6 alusel võib abielu kehtetuks tunnistada kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Hagiavalduse asjaoludest selgub, et konkreetsel juhul puudus hagejal ja kostjal vähimgi kavatsus täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Viimane asjaolu on tõendatud mh. sellega, et hageja ja kostja päevagi koos ei elanud. Xxxlahkus mõni nädal peale abielu registreerimist Eestist kodumaale Ukrainasse ja rohkem ei ole hageja ja kostja nüüdseks juba 65 aasta jooksul kohtunud. Kohtu arvates on täidetud eeldused abielu kehtetuks tunnistamiseks PKS § 9 lg 1 p 6 märgitud alusel. Kohus tunnistab kehtetuks Xxxja xxx abielu, mis on sõlmitud
16. augustil
17. a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud akt numbriga
18. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3