Obsah (5)

§ 1§ 31§ 2§ 28§ 108

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2018 kell 17.30, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18069 Tsiviilas

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (rahavooline maksejõuetus). Olukorras, kus on ära langenud AS-ile E-Profiil äärmiselt olulised tellimused, millega kaasneb saadud ettemaksude tagastamise kohustus, ei suuda AS E-Profiil rahuldada võlausaldajate nõudeid ka esialgselt saneerimiskavas ettenähtud saneerimisabinõusid kasutades ning saneerimise eesmärki, strateegilise investori leidmist, ei ole võimalik saavutada. Seega on AS E-Profiil muutunud maksejõuetuks.

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse korral võlgniku maksejõuetust.

1. Harju Maakohtu 18.12.2017 määrusega on kohus nimetanud aktsiaseltsi E-Profiil ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.
2. Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Võlgniku äriregistri esmakande aeg on 27.10.1997, äriühingu ärinimeks on alates asutamisest E-Profiil AS. Nõukogu on pidanud 11.10.2017, 20.10.2017, 31.10.2017, 10.11.2017, 15.12.2017 ja 20.12.2017 koosolekuid juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uute valimisteks. Nõukogu on tagasi kutsunud juhatuse liikmed Toomas Jõgi ja Martin Mehilase ning valinud juhatuse liikmeks Veiko Tõnso. Toomas Jõgi astus juhatusest ise tagasi 07.11.
3. Martin Mehilase osas on nõukogu poolt hääled tagasikutsumise osas olnud koosolekutel ajas muutuvad, kolm poolt häält nõukogu liikmetelt tagasikutsumise osas sai Martin Mehilane 15.12.2017 nõukogu koosolekul. 19.12.2017 on aktsionäride üldkoosolek kutsunud nõukogust tagasi Eerik Entsiku ning asemele valinud nõukogu liikmeks Martin Kruppi. Martin Mehilane on vaidlustanud
4. ja
5. detsembri 2017 nõukogu koosoleku protokollidest tulenevate otsuste alusel tehtavad kandeavaldused. Tartu Maakohtu registriosakond on andnud 29.12.2017 Martin Mehilasele
6. ja
7. detsembri 2017 koosolekute otsuste vaidlustamiseks ja hagiavalduse esitamiseks aega 15 päeva määruse tegemisest. Alates 29.11.2010 on võlgniku aktsiakapital 76 680 eurot. Äriühingu peamiseks tegevusalaks on massiivsete metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine nafta – ja gaasisektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Võlgniku saneerimismenetlus kestis 04.09.2017 kuni 18.12.
8. Võlgniku avaldus alusel algatati 04.09.2017 võlgniku saneerimismenetlust. Saneerimisnõustajad pidid tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 31.10.
9. Aktsiaseltsi 30.10.2017 saneerimiskava jäi hääletamisprotokolli alusel võlausaldajate poolt vastu võtmata. Ajutine pankrotihaldur on läbi töötanud saneerimiskava, kust ei nähtu ettevõtte finantsnäitajaid saneerimise algatamise seisuga, puudub igasugune finantsnäitajate analüüs peegeldamaks olukorda ettevõtte saneerimisvajadusele ning makseraskuste iseloomustamisele. Kavas on antud tööstusharu majanduslik kirjeldus, mida ei ole seostatud võlgniku majandustegevuse finantsnäitajatega just saneerimise algatamise eelsest ajast lähtudes. Kohustuste nimekiri on toodud seoses kavas olevate ettepanekutega. Kavas olev 6 2-17-18069 hinnang võlgniku varale on vaid paljasõnaline, mis ei toetu vara kirjeldusele ega ka vara väärtuse analüüsile. Kavas puudub täielikult saneerimisabinõude kirjeldus. Samuti ei ole jälgitav, kuidas ettevõtte vara toetaks olemasolevaid ja ka tuleviku rahavooge, puudub saneerimise ajal olev ajaline (kuude/kvartalite lõikes) rahavoogude (tulude ja kulude) detailne ülevaade ning tuleviku tellimuste rahaline maht, mis oleks võimaldanud võlausaldajatel jälgida, kuidas täidetakse kavas olevate võlausaldajate nõudeid. Eelpool loetud tegurid võisidki tingida kava vastuvõtmata jätmise võlausaldajate poolt. Võlgniku majandustegevus ajutise menetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri nimetamisel võlgnik oli ja on tegutsev majandusüksus. Tootmine toimub nii Tallinnas Sepapaja 9 kui ka Paldiskis Peetri 9 asuvas tootmishoones. Töötajaid oli seisuga 01.01.2018 kokku 188 töötajat, kellest Paldiski tehases töötavad 17 inimest. Lisaks ostab võlgnik sisse teenusena renditööjõudu. Võlgnikul on töös 34 erineva toote tellimused, suurimad tellijad on ABB OY (kokku 12 tellimust), ABB OY Motors and Generators (kokku 7 tellimust); National Oilwell Varco Norway AS (kokku 7 tellimust) ja Kronsberg (kokku 6 tellimust). Arveldamata tellimuste maht oli menetluse algatamise seisuga summas 3 915 486 eurot, millest ABB OY osas summas 1 377 259 eurot, ABB OY Motors and Generators osa 546 007 eurot, National Oilwell Varco Norway AS osa summas 1429 646.49 eurot ja Kronsberg summas 523 992.27 eurot. Ajutine pankrotihaldur kohtus tellija ABB Oy ja ABB OY Motors and Generators esindajatega, kes soovisid saada ülevaadet, kas nende projektid/tellimused täidetakse. Ajutine pankrotihaldur andis nõusolekuid tehingute tegemiseks, kokku kooskõlastati üle 300 tehingu, väärtusega kokku 440 tuhat eurot. Maksed sooritati AS-st Swedbank, serveri ja ITga seotud maksed toimusid AS-s SEB Pank, mille kuulimiit ei ole suurem kui 3 000 eurot. Nõusoleku andmisel eelnes nii ülevaate saamine kogu tellimustest, kui ka iganädalaste maksete kooskõlastamisel makse sidumine tellimusega. Kahtluse korral teostati tarnija taustakontroll ning arutelu tehingu vajalikkuse üle. Ajutisele pankrotihaldurile edastati maksete ülevaade tabelina, millele paluti kooskõlastusi ehk aktsepti makseteks. Üksikuid makseid paluti sooritada koheselt, nn kiirmakseid, nende rahaline maht ei olnud suur. Tänaseks on ajutisel pankrotihalduril olemas tuleviku iganädalane rahavoogude tabel, mille alusel on võimalik kontrollida tehtavaid makseid ja planeerida rahavooge ning kogu majandustegevust. Vajalik oli vormistada kahe allkirja andmise võimalus nii Danske Bank-s, AS-s Swedbank ja AS-s SEB Pank. Võlgniku varade ja võlgade kajastamisel on aluseks pankrotiavalduses toodu, mida võrreldakse nii saneerimiskavas kirjeldatuga, kui ajutises menetluses võlgniku poolt esitatud koondandmetega seisuga 30.11.2017 kohta või muude andmetega. Võlgnik on esitanud bilansi ja kasumiaruande seisuga 30.11.
10. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul 23.11.2017 seisuga raha 214 421 eurot, võlgniku 30.11.2017 bilansi kohaselt on raha 19 663.57 eurot. 19.12.2017 oli võlgniku kontol vahendeid 6 977 eurot. Ajutises menetluses on laekunud AS Swedbank pangakontole kokku 682 965 eurot, kuid kuna võlgnik on tegutsev ettevõte, siis on antud nõusolekuid lõpetamata tellimuste jätkamiseks ning raha seis on ajas muutuv, mistõttu ei arvestata raha seisu vara hulka. Võlgniku nõuete ja ettemaksete summa 30.11.2017 bilansi kohaselt on 3 765 586.91 eurot, millest nõudeid on kokku 2 234 401.91 eurot ja ettemakseid kokku 20 287.71 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on nõuete ja ettemaksete all kajastatud ka pooleliolevad tööd, s.h need, 7 2-17-18069 mille osas ei ole esitatud arveid, mistõttu on bilansis arvele võetud lõpetamata töid väärtuses 1 531 185 eurot. Võlgniku varude väärtuseks on 30.11.2017 bilansi kohaselt 1 639 539.71 eurot, võlgniku hinnangul on varade väärtuseks müügi korral 0,35 miljonit eurot. võlgniku laovarude nimekiri on ajutisele pankrotihaldurile esitatud, viimane lao inventuur on läbi viidud juulis
11. a. Varud omavad väärtust kui ettevõte müüakse tervikuna, sest ladu toetab võlgniku majandustegevust toodete ehitamisel. 05.01.2018 bilansi kohaselt on käibevara hulgas ettemaksed tarnijatele kokku summas 2 005 388.43 eurot. Eelnevalt taolist käibevara alakontot ei olnud. Nõuetest ja ettemaksete suuruse hindamisel lähtub ajutine pankrotihaldur talle esitatud deebitoride nimekirjast seisuga 03.01.2017, mille kohaselt on nõudeid kokku 1 930 280.89 eurot. Arvestades nimekirjast maha nõuded, mis on vanemad kui aasta ja Servtec Solutions OÜ nõuete summad, on nõudeid kolmandate isikute vastu kokku summas 1 523 777 eurot. Servtec Solutions OÜ on seotud võlgniku aktsionäride äriühinguga, mille vastu olev nõue on kokku summas 400 416.10 eurot. Nõudete tekkimise aeg on alates 30.07.
12. Svetlana Svartsova-Shcherbakova on oma selgitustes sisekontrolli kohta juhtinud tähelepanu, et käibevara hulgas on nõuded, mis ei ole kooskõlas hea raamatupidamistavaga ehk käibevara hulgas peaksid olema nõuded, mis laekuvad võimalikult kiiresti lähitulevikus ning tegemist ei tohi olla pikaajaliste nõuetega. Kokku on võlgniku käibevara (nõuded ja varud müügiväärtusena) väärtuseks 1 873 777 eurot. Võlgniku põhivara bilansiliseks väärtuseks on 22 875 419 eurot. Võlgniku kinnistutele, masinatele ja seadmetele hinnangu andmisel on ajutine pankrotihaldur lähtunud asjaolust, et vara kuulub võlgnikule ja vara on realiseeritav. Võlgnikule kuuluvad hoonestusõigused: asukohas Paldiski linn, Kai 7 tähtajaga 25 aastat, mis on koormatud reaalkoormatisega kinnistu igakordse omaniku kasuks hoonestusõiguse tasu 8 491 eurot kuus tasumiseks ja ostueesõigusega kinnistu igakordse omaniku kasuks ning hüpoteekidega. Hoonestusõiguse väärtuseks on
13. a detsembris ERI Kinnisvara poolt koostatud ekspertarvamuse kohaselt 8 miljonit eurot. Ajutise pankrotihalduri arvates võib hinda langetada asjaolu, et see on väga spetsiifiline ning hoonestusõiguse aeg on 25 aastat (tavapäraselt 50 aastat); asukohas Peetri 9, Paldiskis tähtajaga 50 aastat, millele seatud koormatise omanikuna on sisse kantud osaühing Riigiressursside Keskus. Hoonestusõigusele on kantud: ostueesõigus kinnistu igakordse omaniku kasuks ja reaalkoormatis kinnistu igakordse omaniku kasuks summas 1750 eurot kuus, mis suureneb vastavalt 05.08.2013 lepingule. Hoonestusõigusele kantud hüpoteegid: AS LHV Pank ja AS DNB Pank kasuks.
14. a jaanuaris on Domus Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt hoonestusõiguse turuväärtuseks 1 248 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri arvates võib antud hinnang olla tänases turusituatsioonis isegi kõrgem, kuna turg on aastast
15. a olnud tõusvas trendis, st Peetri 9 hoonestusõigus turuväärtus võib olla kõrgem ca 20 % kui 2014 aastal. Seega võtab ajutine haldur vara kogumis hinnaks 1 497 600 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile edastatud põhivara nimekirjas ja on masinate ja seadmete väärtuseks 11 miljonit eurot. Masinate ja seadmete alla on kajastatud rajatisi ja hooneid ning seadmete paigaldamiseks tehtud suuremahulisi ehitustöid. 8 2-17-18069 Võlgniku põhivara bilansiline jääkväärtus ilma immateriaalse varata on 18,4 miljonit eurot, võlgniku bilansis on kajastatud varana 8 miljoni euro väärtuses immateriaalset vara., milleks on võlgniku majandustegevuse käigus välja arendatud tootmistegevuse projekti juhtimise oskused ja muud analoogsed väärtused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtuseks ettevõtte müügi korral 8,4 kuni 9,957 miljonit eurot, võlgniku hinnangul on varade müügiväärtus 3,5 miljonit eurot. Varade bilansiline jääkmaksumus ilma immateriaalse varata on 18 416 768 eurot. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 38 762 739.77 eurot, millest pandiga tagatud võlausaldajate nõudeid on kokku 21 444 805.78 eurot, liisingandjate nõudeid kokku 7 997 835.99 eurot, tarnijate nõudeid jm laene kokku summas 7 281 634 eurot ning Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu 2 038 464 eurot. Võlgnik on äriregistrile esitanud viimase majandusaasta aruande
16. a majandusaasta kohta.
17. a majandusaasta aruannet äriregistrile esitatud ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile on esitatud aruande projekt.
18. a majandusaasta aruande esitamata jätmine on tingitud aktsionäride poolt sisekontrolli teostamisest. Juuni - juuli
19. a viidi läbi sisekontroll, kus leiti, et valmidusmeetodi kajastamine ei ole olnud õiglane, mille tagajärjeks on asjaolu, et olulises mahus on bilansikirjed ebaõiged alljärgnevate bilansiridade osas: ühingu käibevara on suurendatud nõuete all oleva tellijatelt saadaolevate nõuetega; ühingu lühiajalisi kohustusi on vähendatud tellijatele võlgnetavate summade osas. Sisekontrolli aktis on toodud välja korrigeeritud bilansiread, mis näitavad lõppkokkuvõttes drastilist tulemit kahjumi osas seisuga 31.12.
20. Vandeaudiitorite Janno Grenbaum ja Artur Suits Grant Thorton Baltic OÜ-st on aktsionäride 12.07.2017 otsusest tulenevalt teostanud erikontrolli müügitulu ja pooleliolevate tööde valmidusastme kajastamise kohta finantsaruannetes
21. a majandusaasta aruandes ja 31.12.2016 aastaaruande projektis. Vandeaudiitorid järeldasid, et aruanded ei kajasta õiglaselt ja õigesti müügitulu ega tellijatelt saadaolevaid summasid, vandeaudiitorid korrigeerisid müügitulu, mille tulemusel oli see
22. a väiksem 8 miljonit eurot äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest (25 301 442 eurot) ja
23. a väiksem 6,9 miljonit eurot kui koostatud majandusaasta projektis (24 388 608 eurot ). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et edaspidises menetluses, tuleks korrigeerida vastavaid finantsnäitajaid, et välja selgitada, millal muutus võlgniku netovara negatiivseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis on raske öelda, kas
24. a oli võlgnik juba püsivalt maksejõuetu, kuid kindlasti esinesid makseraskused ning saneerimismenetlus oleks pidanud läbi viidama vähemalt kevadel
25. a. Makseraskustesse jõudmist näitab ka laenukohustuste kasv. Võlgnik on kaasanud võõrkapitali, kuid võõrkapitali kaasamine ei ole suurendanud võlgniku vara väärtust ehk võõrkapitali kasutati ilmselt igapäevaste majandustegevuse kohustuste katmiseks. Vaadates, et
26. aasta lõpuks on lühiajalised laenukohustuste jääk kasvanud 5,6 miljonit euroni ja põhivara kasv oli vaid 3,4 miljonit eurot. Kuna majandusaasta aruannetes ei ole õieti kajastatud käibevar või on kohustused näidatud väiksemana, ei saa ajutine pankrotihaldur järeldada, mil on ühingu netovara muutunud negatiivseks. 9 2-17-18069 Erikontrollis toodu põhjal on ühingu netovara negatiivne juba 31.12.2015 aastal. Netovara negatiivsusest tingituna võisidki
27. a kevadel ilmneda makseraskused nii töötajate maksukohustuste tasumisel kui ka üürileandja ees olevad maksuvõlad. Ajutine pankrotihaldur on teadlik omanike vahelistest erimeelsustest. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kui ettevõtte finantsnäitajad on olulises mahus moonutatud, ei ole ka võimalik üksteist usaldada ega koostööd teha. Esialgselt kokku võttes arvestades menetluse lühidust, nõustub ajutine haldur võlgnikuga, et üheks maksejõuetuse põhjuseks on välised tegurid (turu muutus), kuid makseraskustesse jõudmisel, ei hinnatud õieti ja õiglaselt olukorda ja ei võetud tarvitusele õigeaegselt meetmeid. Valmidusmeetodi alusel võlgniku tegevuse kajastamine finantsaruandluses ei olnud tegelikkusele vastav , mis tõi kaasa olulises mahus finantsnäitajate ebaõige kajastamise ning ei andnudki võimalust erinevate aktsionäride ringile teha koostööd vältimaks maksejõuetust. Seoses eelpool tooduga, on vajalik edasises menetluses analüüsida kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.
28. 09.01.2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku selgituse. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. II Kohtumääruse põhjendused
29. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, millest tulenevalt palub avalduse esitaja võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu.
3. Ajutine pankrotihaldur on hinnanud võlgniku vara väärtuseks ettevõtte müügi korral 8,4 kuni 9,957 miljonit eurot, võlgniku hinnangul on varade müügiväärtus 3,5 miljonit eurot. Varade bilansiline jääkmaksumus ilma immateriaalse varata on 18 416 768 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 38 762 739.77 eurot, millest pandiga tagatud võlausaldajate nõudeid on kokku 21 444 805.78 eurot, liisingandjate nõudeid kokku 7 997 835.99 eurot, tarnijate nõudeid jm laene kokku summas 7 281 634 eurot ning Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu 2 038 464 eurot. Ajutise pankrotihalduri nimetamisel võlgnik oli ja on tegutsev majandusüksus. Tootmine 10 2-17-18069 toimub nii Tallinnas Sepapaja 9 kui ka Paldiskis Peetri 9 asuvas tootmishoones. Seisuga 01.01.2018 oli võlgnikul töötajaid kokku 188, kellest Paldiski tehases töötavad 17 inimest. Lisaks ostab võlgnik sisse teenusena renditööjõudu. Võlgnikul on töös 34 erineva toote tellimused, arveldamata tellimuste maht oli 18.12.2017 3 915 486 eurot. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt ei ole välistatud võlgniku tervendamine peale pankroti väljakuulutamist. Ajutine pankrotihaldur ei ole andnud hinnangut võlgniku majandustegevuse tervendamise kohta.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku täitmata kohustuste maht ületab võlgniku vara väärtust, siis ei ole selle arvelt võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud pankrotiavalduse leides, et on maksejõuetu ja ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole vara arvelt võimalik täita kõigi võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võlgniku juhatuse liige ei välista võlgniku tervendamise võimalusi pankrotimenetluses, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 9.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lisaks varasematele makseraskustele saneerimismenetluse ebaõnnestumine ja suurimate tellijate äralagemine. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et tal ei ole olnud võimalik lühikese tähtaja tõttu kujundada lõplikku seisukohta võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning vajadusel esitada vastavad nõuded. 10.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid. Kohus on oma lahendis eelnevalt välja toonud, et ajutine pankrotihaldur ei ole analüüsinud võlgniku juhatuse liikmete kohustuste täitmist võlgniku majandustegevuse korraldamisel ja sellest tulenevalt tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga, mis annab aluse kahju hüvitamise nõude esitamiseks juhtimisvea toime pannud isiku vastu. 11. Nimetada AS E-Profiil pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Sirje Tael. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 11