Meelevaldne on kohtutäituri tõlgendus, et võlgniku nõudele sissenõudmise pööramine on raskendatud muuhulgas juhul, kui nõude arestimise ajal ei ole teada arestitud nõude täitmise tähtpäeva. nõude arestimine koguulatuses on vastuolus
Arestitud 3 715 203,37 euro tasumise nõue ületab sissenõudja nõude ligikaudu 750 korda. Seega on tegemist intensiivse
Nõue on osadeks jaotatav. Nõude arestimine ei ole otstarbekas (I kd, tl-d 1-9). 3. Kohus toob määruse kirjeldavas osas vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 välja üksnes kohtutäituri vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohtutäitur leiab, et arestimisakt on õigusselge. Arestitud on kogu võlgniku nõue.
Sissenõudmise raskendatus seisneb aastatepikkusest viivitusest rahalise väljamaksmise tegemisel võlgnikule AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõude realiseerimine nimiväärtuses ei ole praktikas võimalik. Nõude osaline arestimine ei ole põhjendatud, sest arestitud nõue on tagatud hüpoteegiga ja hüpoteek ei läheks nõudega kaasa. Täitemenetluse seadustik ei näe ette nõude osalist arestimist. Teadmata on, millises ulatuses tehakse võlgnikule pankrotipesast väljamakse (II kd, tl-d 70-77).
) § 110 sätestab, et varalistele õigustele sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab nõude arestimise akt vastama ka
lgs 1 sätestatud nõuetele niivõrd, kuivõrd seadus ei ole sätestanud nõude arestimise osas erisätteid. Asja arestimisaktile esitatavad nõuded tulenevad
Nõude arestimisaktile esitatavad nõuded tulenevad
Seega on nõude arestimisaktile kehtestatud erinevad nõuded võrreldes asja arestimisaktiga.
lg 1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Vaidlustatud nõude arestimise aktis sisalduvad järgmised andmed: sissenõutava summa suurus 5000 eurot, sissenõutava summa suurus koos täitekuludega 5714,16 eurot, viide täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusele tsiviilasjas nr 2-07-39299 (II kd, tl 2). Arestitava nõude kohta on aktis märgitud järgmist: „Käesoleva aktiga arestib kohtutäitur Lamaran Grupp OÜ
Seejuures on aktis kirjeldatud arestitavat nõuet piisavalt. Aktist nähtuvalt on arestitud kogu nõue summas 3 715 203,37 eurot. Kohtu hinnangul ei muuda arestimisaktis 03.09.2015 arestimisaktile viitamine arestimisakti ebaselgeks ega anna alust väita, et võlgniku nõue on arestitud osaliselt. Arestimisakt ei sisalda korraldust täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Kohtu hinnangul ei ole tegemist arestimisakti puudusega, sest arestimisakt on koostatud sissenõude pööramiseks nõudele muul viisil. 3
Vaidlustatud arestimisakt ei sisalda arestitud nõude hinda. Aktis on märgitud, et hind määratakse täiendava menetlustoimingu käigus (II kd, tl 3).
lg 2 võimaldab arestimisaktis jätta hinna nimetamata, mistõttu ei ole arestitud vara hinna mittemärkimine vaidlustatud aktis vastuolus seadusega. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et vaidlustatud akt vastab seadusega kehtestatud nõuetele, sealhulgas on selles piisavalt selgelt kirjeldatud arestitud nõuet. Nõudele muul viisil sissenõude pööramise lubatavuse kontrollimine 9. Võlgnik leiab, et ei esine
Meelevaldne on kohtutäituri tõlgendus, et võlgniku nõudele sissenõudmise pööramine on raskendatud muuhulgas juhul, kui nõude arestimise ajal ei ole teada arestitud nõude täitmise tähtpäeva (I kd, tl 7). Kohtutäitur leiab, et
Sissenõudmise raskendatus seisneb aastatepikkusest viivitusest rahalise väljamaksmise tegemisel võlgnikule AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses (I kd, tl 75). 10.
lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel. Kohtutäitur võib nõude müüa. Kohus kontrollib, kas esinevad eeldused nõude müümiseks. Nõudele muul viisil sissenõude pööramise eeldused on järgmised: Sissenõudja või võlgniku avaldus pöörata nõudele sissenõue muul viisil; Arestitud nõude tingimuslikkus, ajatatus, sissenõudmise raskendatus vastunõude tõttu või muu põhjus. Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja esitanud 02.09.2015 kohtutäiturile avalduse kogunõude arestumiseks
Eeltoodust tulenevalt on täidetud
11. Võlgniku kaebusest ja täitetoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole arestitud nõue tingimuslik, ajatatud ning sellele ei ole esitatud vastunõuet. Seetõttu peab kohus kontrollima, kas esineb
Kohtutäitur on arestimisaktis märkinud, et Aktsiaseltsi TKE GRUPP pankrotihaldur teatas kohtutäiturile, et võlgnikule tegeliku väljamakse tegemise aeg sõltub jaotusettepaneku kohtu poolt kinnitamise ajast (I kd, tl 147, II kd, tl 2). Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega (vt Riigikohtu 06.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 12). Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks väljamaksete tegemise aega AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole teada. Seetõttu ei ole nõudele sissenõude pööramine tavapärasel viisil (s.t kohustades võlgniku suhtes kohustatud isikut täitma kohustus kohtutäiturile) kooskõlas sundtäitmise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on pankrotimenetluses pankrotivarast väljamaksete tegemise aja prognoosimatus muu põhjus, mis annab alust pankrotimenetluses esitatud nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et nõudele muul viisil sissenõude pööramine ei ole vastuolus seadusega. Arestimise ulatuse lubatavuse kontrollimine 4
Arestitud 3 715 203,37 euro tasumise nõue ületab sissenõudja nõude ligikaudu 750 korda. Seega on tegemist intensiivse
Nõue on osadeks jaotatav. Nõude arestimine ei ole otstarbekas (I kd, tl-d 4-5). Kohtutäitur võlgniku väidetega ei nõustunud. Nõude realiseerimine nimiväärtuses ei ole praktikas võimalik. Nõude osaline arestimine ei ole põhjendatud, sest arestitud nõue on tagatud hüpoteegiga ja hüpoteek ei läheks nõudega kaasa. Täitemenetluse seadustik ei näe ette nõude osalist arestimist. Teadmata on, millises ulatuses tehakse võlgnikule pankrotipesast väljamakse (I kd, tl-d 73-74). 13.
lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kohtutäitur arestis 5000 euro tasumise nõude rahuldamiseks võlgnikule kuuluva 3 715 203,37 euro tasumise nõude. Kohtutäitur arestis nõuda selleks, et pöörata nõudele sissenõue muul viisil (
Kohus hindab, kas nõude arestimine tervikuna on
Võlgniku nõue kujutab endast pandiga tagatud raha tasumise nõuet. Raha tasumise nõudeõigus on osadeks jaotatav. Seetõttu on võimalik üldjuhul nõue arestida ja võõrandada osaliselt ning kogunõude arestimine ei ole ilmtingimata vajalik. Kogu nõue on võimalik arestida siis, kui osaliselt arestitud nõude müümine ei too ilmselt kaasa sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamist. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul arvestada sellega, et arestitud on võlgniku nõue pankrotivõlgniku vastu. Võlgniku nõue on tagatud hüpoteegiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt on võimalik nõude osaline loovutamine. VÕS § 167 lg 5 sätestab, et nõude osalise loovutamise korral jääb uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Kui kohtutäitur arestib ja müüb osa võlgniku nõudest, on uuel võlausaldajal VÕS § 167 lg 5 kohaselt õigus omandatud nõude rahuldamisele tagatise arvel alles pärast seda, kui võlgniku nõue on tagatise müügist saadud raha arvel rahuldatud. Kui pankrotimenetluses esitatud esimese rahuldamisjärgu nõue jääb pandi arvel rahuldamata, loetakse rahuldamata jäänud nõue teise rahuldamisjärgu nõudeks. Täitemenetluses ei ole võimalik hinnata seda, millises ulatuses kuulub pandieseme arvel rahuldamisele võlgniku raha tasumise nõue. Samuti ei ole võimalik hinnata seda, milline osa võlgniku nõudest langeb teise rahuldamisjärku ning millises ulatuses kuulub see nõue teises rahuldamisjärgus pankrotivara arvel rahuldamisele. Kirjeldatu muudab keeruliseks võlgniku nõude osalise võõrandamise, s.h osale nõudest hinna määramise. Seetõttu on kohtu hinnangul pankrotimenetluses esitatud nõude arestimine nõudele muul viisil sissenõude pööramiseks üksnes tervikuna. Eeltoodust tulenevalt ei ole arestimisakt vastuolus
Kaebuse lahendamine 14. Kohus tuvastas eelnevalt, et arestimisakt vastab seaduses sätestatud nõuetele (s.h arestitud nõude määratletuse osas), nõudele muul viisil sissenõude pööramine on lubatav ning kogu nõude arestimine ei riku
Seetõttu on võlgniku kaebus alusetu ning kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. TsMS § 172 lg 7 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus algatab hagita menetluse kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks üksnes täitemenetluse 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.