Obsah (11)

§ 635§ 186§ 188§ 103§ 117§ 116§ 189§ 29§ 101§ 82§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13724 Tsiv

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuigi lepingus on tööde alguseks märgitud 16.04.2017, siis ehitustöid alustati 11.04.2017 (vt kohtuistungi protokoll, tl 107). Hageja väitel oli lepingusse valesti märgitud ka tööde lõpptähtaeg 15.08.2017, kuid selle muutmises pooled kokkuleppele ei saanud (hageja elektronkiri kostjale, tl 11). 20.04.2017 esitas kostja hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 04/11 ja 04/12 (tl 7-8). Hageja allkirjastas aktid ning tasus samal päeval arve nr 34/1 summas 11 700 eurot (tl 9-10). Hageja tugineb sellele, et on lepingust kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu taganenud ning nõuab seetõttu üleantu tagastamist. Hageja leiab, et kostja on objektil teostanud lammutustöid ning seega kuulub tagastamisele (11 700 – 3500) 8200 eurot. Muule võimalikule õiguslikule alusele hageja nõude esitamisel ei tugine (vt kohtu selgitused tl 70, kohtuistungi protokoll tl 110). Seega peab kohus nõude eeldusena tuvastama, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 5.

§ 186p 5 järgi võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega.

Hageja poolt on

§ 188lg-s 1 sätestatud formaalne eeldus lepingust taganemiseks täidetud.

Hageja on 19.05.2017 esitanud kostjale lepingu täitmise nõude ning 06.06.2017 lepingu ülesütlemise teate (tl 12-13). Kuigi hageja teatis lepingu lõpetamiseks on pealkirjastatud lepingu ülesütlemisavaldusena, siis oma sisult on tegemist lepingust taganemisega, sest selle aluseks on kostja poolt toime pandav oluline lepingu rikkumine. Kostja on eelnimetatud teated kätte saanud. Hageja tugineb sellele, et kostja ei teostanud objektil alates 23.04.2017 kuni lepingu lõpetamiseni ehitustöid. 15.05.2017 on hageja saatnud kostjale elektronkirja, kus viitab, et kostjat ei ole objektil olnud kolm nädalat (tl 11). Kostja võtab omaks, et terve kuu jooksul ei teostanud ta objektil ehitustöid (vt kohtuistungi protokoll, tl 109). Pooled ei vaidle, et selle perioodi sees toodi objektile 04.05.2017 kivivilla. Kostja tugineb sellele, et ehitustöid segasid halvad ilmastikuolud. Pärast lammutustöid jäi maja seisma selliselt, et oli sisesein, millelt oli eemaldatud fassaad ja soojustus (vt kohtuistungi protokoll, tl 111). Kohtu hinnangul ei ole kostja väide halbade ilmastikuolude tõttu tõsiselt võetav, sest professionaalse ehitusettevõtjana pidi kostja arvestama Eesti tavapäraste ilmastikuoludega. Samuti on hageja esitanud tõendi, mis lükkab kostja väite halbade ilmastikuolude kohta ümber. 2017. a aprillis ja mais ei olnud erakorraliselt palju sademeid, mis võisid takistada välitööde 3 tegemist (tl 103-104). Kindlasti ei olnud tegemist lepingu punktis 10 sätestatud vääramatu jõuga

§ 103mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolt tööde mitteteostamine vabandatav. Samuti on kostja rikkunud teavitamiskohustust. Pooled on lepingu punktis 2.4 kokku leppinud, et töövõtja teavitab tellijat kõigist tööde kvaliteeti ja tähtaegset valmimist ohustavatest või ohustada võivatest asjaoludest, mis ei sõltu töövõtjast. Kostja ei ole tõendanud, et on teavitamiskohustust täitnud. Arvestades esitatud asjaolusid ja tõendeid saab tõsikindlalt väita, et hagejale ei olnud teavitatud põhjustest, miks objektil ehitustööde teostamisega ei jätkata. 6. Kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS § 438 lg 1). Kohtu hinnangul kohaldub käesolevas asjas

§ 117

lg 1, mille kohaselt kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Eeltoodud säte kohaldub seetõttu, et kostja kohustus ei olnud muutunud sissenõutavaks (tööde teostamise lõpptähtaeg ei olnud saabunud). Samas leiab kohus, et oli ilmne, et kostja lepingut rikub. Kohus leiab, et objektil ehitustööde mitteteostamine kuu aja jooksul õigustab lepingust taganema, sest kui tööde teostamise tähtaja rikkumine aset leiaks, oleks tegemist olulise rikkumisega (

§ 116lg 2 p 2-4).

Enne lepingust taganemist saatis hageja kostjale lepingu täitmise nõude, kuid kostja ei taganud ega kinnitanud, et jätkab lepingu täitmist. Oluline on seejuures ka asjaolu, et hageja oli teinud suures ulatuses kostjale ettemaksu ning objekt jäi seisma olukorras, kus maja fassaad oli eemaldatud ning siseseinad avatud. Seega on

§ 117lg-s 2 sätestatud eeldus täidetud ning hageja võis lepingust taganeda.

7. Järgnevalt hindab kohus, millises summas võib hageja nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist.

§ 189

lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja on tasunud kostjale 11 700 eurot (tl 10). Nimetatud tasu on makstud lammutustööde, tellingute paigalduse ja fassaadi materjalide ettemaksuna. Pooled ei vaidle, et kostja on teostanud lammutustööd, mille väärtuseks on 3500 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et objektile on paigaldatud ehitusmaterjale väärtuses 996,52 eurot (tl 55, 64). Kostja on 14.11.2017 menetlusdokumendis välja toonud tööd ja materjalid, mis on objektile kulunud ning mis välistab hageja üleantu tagastamise nõude (tl 78-79).

§ 189

lg 2 p 1 ja 2 järgi tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises või lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud.

§ 189

lg 3 järgi kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Pooltel puudub vaidlus, et objektile oli kostja poolt paigaldatud tellingud. Vaidlus on selles, kas tellingute eest tuli maksta paigalduse eest 1700 eurot ja ka rendi eest 1371,63 eurot. Hinnapakkumises on märgitud „tellingud 1700 eurot“ (tl 44). Kohtu hinnangul hõlmab see

§ 189

lg 3 järgi endas nii renti kui ka paigaldust ning kostja ei saa täiendavalt midagi nõuda. Kuna tellingud olid objektile paigaldatud kostja poolt, siis on hageja selles väärtuses soorituse saanud. Siinjuures ei oma tähtsust, kas kostja on tellingute eest rendifirmale tasunud või mitte, sest rendifirmal on lepinguline suhe kostjaga ning kostjal on tasumise kohustus. 4 Kostja on objekti jaoks ostnud materjale summas 3211,61 eurot (tl 55, 57-65). Hageja nõustub, et sellest on materjale väärtuses 996,52 eurot kasutatud objektil. Kostja ei ole tõendanud, et ülejäänud osas on materjale objektil kasutatud. Pooled on lepingu punktis 6.4 kokku leppinud (viimane lause), et omandiõigus objektil teostatud töödele ja paigaldatud seadmetele/materjalidele läheb üle töövõtjalt tellijale pärast tööde eest lõplikku tasumist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi (6500 – 996,52) 5503,48 eurot. Kohus leiab, et kostjal ei ole õigust hageja poolt tasutud rahast lugeda hüvitatuks hankekulusid 1083 eurot (tl 56). Nimetatud summa maksis kostja hankekeskkonna korraldajale, kes vahendas töövõtu pakkumist. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja peab sellise kulu kostjale hüvitama ning seega ei tule sellise kulu hüvitamise kohustus ei lepingust ega seadusest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda prügiveo eest 545 eurot ning transpordi eest 380 eurot. Vaidlus on selles, kas prügivedu oli hõlmatud lammutustöödega. Kostja väidab, et lammutustööd prügivedu ei sisaldanud ning selline kulu läheb muude kulude alla (vastavalt pakkumisele on pooled kokku leppinud muudes kuludes summas 3400 eurot, tl 44). Lammutustööde mahtu tuleb läbi lepingu tõlgendamise sätete tõlgendada selliselt nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (

§ 29lg 4).

Kohtu hinnangul saab mõistlik isik eeldada, et lammutustööde maksumus hõlmab endas ka prügiveo teenuse maksumust. Pooled on kokku leppinud lammutustööde maksumuses ning selle töö on kostja teinud ja tasu saanud (

§ 189lg 3).

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et objektiga seoses kasutati transporditeenust ning sellist kulu on kostja kandnud (või peab kandma tulevikus). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi 5503,48 eurot. 8.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda tagastamisele kuuluvalt summalt viivist. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et hageja nõue on

§ 82

lg 7 alusel muutunud sissenõutavaks 24.08.2017 (hageja nõudis üleantu tagastamist 18.08.2017 kirjaga ja andis tasumise tähtajaks 24.08.2017, tl 15). Hageja nõuab võlgnevuselt viivist lepingu punkti 5.2 alusel 0,1% päevas. Kohtu hinnangul on nimetatud viivisemäär kokku lepitud teistsuguse kohustuse rikkumise eest ning kohaldada tuleb seadusjärgset määra. Seisuga 25.01.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 185,76 eurot. Hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel.

1. Kostja on 19.01.2018 esitanud protokolli parandamise taotluse. Taotluse esitamise aluseks on TsMS § 53 lg 2, mille esimese lause kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja vaidleb taotlusele vastu. Tulenevalt TsMS § 50 lg-st 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja parandused ei ole sellised, mis omavad asja lahendamise seisukohalt olulist. Tegemist on kostja kommentaaridega pärast kohtuistungi toimumist. Kohus jätab protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Kostja on 22.01.2018 täiendavalt esitanud kirjalikud seisukohad. Kuna need on esitatud pärast asja sisulist arutamist, jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad 5 menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda ja 33 % ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
3. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja esindaja kulud 1320 eurot käibemaksuta (tl 37, 105), millele lisanduvad 15.01.2018 toimunud kohtuistungiga kaasnenud esindaja kulud (tl 111). TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on füüsiline isik, seega mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud käibemaksuga.
5. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 402 eurot (600 x 67 %). Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 80 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et tegemist on mõistliku tunnitasu suurusega, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus ei nõustu hageja menetluskulude nimekirjades märgitud ajakuluga. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Kohus võtab arvesse esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohtul ei ole võimalik sisuliselt kontrollida ja hinnata menetluskulude nimekirjas esitatud telefonikõnede ja kostja e-kirjadega seonduvate toimingute vajalikkust ega põhjendatust. Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu:    ettevalmistused hagiavalduse koostamiseks, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule (25.09.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud, tl 37 ja 37 pöördel) 3 tundi; kostja 16.10.2017 vastusega tutvumine, 01.11.2017 seisukoha koostamine ja esitamine kohtule (15.01.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud, v.a kohtuistungiks ettevalmistus, tl 105 ja 105 pöördel) 2 tundi ja 30 min; ettevalmistumine 15.01.2018 kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine – 2 tundi. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 7 tunni ja 30 min ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 482,40 eurot käibemaksuga (720 x 67 %).
6. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 15. Ts

MS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 6 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 7