Obsah (11)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 163§ 177§ 178

2-16-10698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10698 Ts

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. 10.12.2015 toimus aadressil Xxxkorteris kahjujuhtum, kus korteris nr 8 lekkinud radiaatorist väljavoolanud vesi jõudis korterisse nr xxx ja rikkus korteri siseviimistluse. Kahjustatud korter nr xxx oli kindlustatud hageja üldõiguseellase poolt kindlustuslepinguga nr 533443215, mille lakkamatuks osaks on tingimused K100/
2. Korteri xxx omanik esitas hageja kõnekeskusesse 14.12.2015 kahjuteate 10.12.2015 toimunud kahjujuhtumi kohta. Hageja palvel vaatas korteri üle hageja koostööpartner Kahjuhaldus OÜ – pildistas kahjustused, tegi järelepärimise kahju põhjuste kohta hoone haldurile, võttis hinnapakkumise korteri remondiks ja koostas hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte. Objekti ülevaatuse akti kohaselt on kahjustatud elutoa betoonist värvitud lagi ja seintes tapeet, aknapõsel on pahtel lahti. Kahjuhaldus OÜ esitas hagejale kahju kindlaks tegemise arve nr 90-16 summas 110 eurot, millise hageja on hüvitanud. Renoveerimine OÜ hinnapakkumise kohaselt on kahjustuste likvideerimine 1500,82 eurot. Hageja ja kahjustatud korteri omanik jõudsid kokkuleppele, et hageja hüvitab kahju summas 500 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole, millise hageja on ka täitnud. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja on xxx korteriomandi omanik. Hageja lepinguline esindaja 4PS OÜ esitas kostjale 10.02.2016 tagasinõude nr 2551, milles palus kahju summas 635 eurot hüvitada hiljemalt 27.02.
3. Kostja nimetatule ei reageerinud ega ole ka nõuet hüvitanud. Tagasinõude esitamise kulu oli 4PS OÜ arve alusel 25 eurot. Kohtu selgitused
4. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 2 2-16-10698 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Seoses hageja hagi osalise rahuldamisega peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Riigikohus on oma praktikas olnud seisukohal, et kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg
2. Selle sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riski astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-s 1 ning kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest (vt nt Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 15). Kuivõrd radiaatorit tuleb käsitleda korteriomanike kaasomandis olevana, on kohtu ette toodud asjaoludel kõik korteriomanikud rikkunud KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühist üldist kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Täpsemalt on korteriomanikud jätnud tagamata küttesüsteemi korrasoleku. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja (kui kaasomaniku) kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomanikud oleksid küttesüsteemi korrasolekut regulaarselt kontrollinud ning süsteemi korrasoleku taganud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik (hageja), tuleb vastutuse jagamisel lähtuda VÕS § 137 lg-st
3. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jaotada hüvitis korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest lähtuvalt (AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Kostja mõttelise osa suurus Xxxasuvast kinnistust on toimikus oleva kinnistusraamatu väljavõtte põhjal 332/
4. Mõtteline osa moodustab seega 0,73% kogu korteriomanike kaasomandist. Kohtu arvates ei võimalda tuvastatud asjaolud selles proportsioonis hüvitise väljamõistmisel hageja või kostja kasuks kõrvale kalduda. Eelmärgitut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 4,64 euro ulatuses (s.o 0,73% kahjust summas 635 eurot). Nimetatud summalt on seadusjärgne viivis ajavahemiku 28.02.2016 – 12.07.2016 eest 0,14 eurot. 5.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise 3 2-16-10698 korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 653,93 eurot. Kohus rahuldas selle nõude otsusega sisuliselt 4,78 euro, s.o ligikaudu 1%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ja 1% ulatuses kostja kanda.
2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

8.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4