← Eesti

2-18-622/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 14.06.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-622 Tsiviilasi Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Xxxhagi hind 2250.- eurot Xxxhagi hind 2250.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxx(ik xxx, elukoht

  1. xx)Hageja Xxx(i.k. xxx elukoht xx Hagejate seaduslik esindaja xx (ik xx, elukoht xx, e-post
  2. xx)Kostja Xxx(sündinud xxx., elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja Liivi Tuus 26.04.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses esindajad Asja arutamine kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista xxx elatis Xxxülalpidamiseks perioodi 01.07.2017.a. kuni 31.05.2018.a. eest 1550.- eurot ja alates 01.06.2018.a. 200.- eurot kuus kuni lapse täiselaiseks saamiseni. 3. Välja mõista Xxxelatis Xxxülalpidamiseks perioodi 01.07.2017.a. kuni 31.05.2018.a. eest 1550.- eurot ja alates 01.06.2018.a. 200.- eurot kuus kuni lapse täiselaiseks saamiseni. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxx kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma xxx arvelduskontole nr xxxmärkides maksekorralduse selgitusse „Xxxja Xxx elatis “. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on Xxxkohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused. 1. xxx ja Xxxkooselust on sündinud 2 tütart: 11.09xx.a. sündis xx ja 12.11xx.a. sündis xxx 2. Lisaks xx ja xxx, kasvatab hagejate ema xx ka oma 10.xx.a. sündinud tütart xx kes õpib käesoleval ajal 11. klassis. 3. xxx on lisaks hagejatele ka poeg xx kelle ülalpidamiseks on kohtuotsusega välja mõistetud elatis 150.- eurot kuus. 4. 12.01.2018.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras põhjusel, et kostja on pärast 2012.a., mil ta pere juurest ära läks, lapsi toetanud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Tulenevalt nimetatust paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 1. juulist 2017.a. seaduses sätestatud miinimummääras. 5. Hagejate ema on täielikult töövõimetu tulenevalt temal esinevast puudest, tema ainukeseks sissetulekuks on 41,17 eurot tööealise inimese sotsiaaltoetust ja 330.- eurot töövõimetuspensioni, millele lisandub peretoetus kolmele alaealisele lapsele kokku 529,18 eurot kuus, kuid mis lõpeb aasta pärast, mil xxx lõpetab keskkooli. Sellest ajast jääb peretoetuse suuruseks 100.- eurot kahele hagejale kokku. Hagejate ema sõnul ostsid nad küll kooselu ajal koos kostjaga Hagudis korteriomandi kaasomandisse, kuid xxx sõnul pole tal ei jõudu ega jaksu kaasomandi lõpetamisega tegelda. Seda korteriomandit annab üürile kostja, kes maksab saadud üüri eest tagasi ka pangalaenu. 6. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad järgmised dokumentaalsed tõendid: Xxxsünnitõendi, Xxxsünnitunnistuse, xxx töövõimekaardi, Sotsiaalkindlustusameti tõendi Xxxmakstavate toetuste kohta, Eesti Töötukassa otsuse Xxxmakstava töövõimetoetuse kohta, Garaažiühistu Paas osa asjaõiguslepingu, millega xxx omandas xxitteeluruumi nr 1107, Lk 2

(7)Xxxpangakonto väljavõtte Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavate toetuste kohta, pangakonto väljavõtte kostja poolt makstud elatise kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  1. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja leiab, et käesoleval juhul esineb alus temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära, s.o. summas 150.- eurot kuus kummagi hageja kasuks, tulenevalt tema tervislikust olukorrast ning sellest, et tal on lisaks hagejatele ka lapsendatud poeg Xxx, kellele ta samuti peab seaduse kohaselt ülalpidamist maksma.
  2. Kostja väidetel oli tal Xxxkokkulepe, et ta maksab hagejate ülalpidamiseks kokku 300.eurot elatist kuus, kuid ta möönab, et alates 2017.a. juunikuust ei ole ta suutnud oma halva tervise tõttu ka kokku lepitud elatist maksta.
  3. Kostja väidetel ei ole tema haridustase ega kvalifikatsioon võimaldanud tal töötada kõrgesti tasustavatel ametikohtadel, mistõttu sai ta suuremat töötasu üksnes siis kui ta käis sõjalistel operatsioonidel. Afganistanis sai ta aga 22.06.2009.a. trauma, kui ta sõitis soomukiga IED mis plahvatas. Nimetatust tulenevalt on tema elukvaliteet alates 2017.a. algusest häiritud. 25.01.2018.a. tehti kostjale operatsioon ning tal tuvastati keskmine puue, milline otsus kehtib kuni 07.01.2020.a.
  4. Tulenevalt asjaolust, et kostja võttis koos Xxx29.03.2006.a. kaaslaenajatena laenu xxxkorteriomandi ostmiseks ja ühiselt võetud laenu maksab tagasi xxx ainuisikuliselt, on kostja sattunud raskesse majanduslikku olukorda, kus tema kulud ületavad tulusid, mistõttu on ta olnud sunnitud laenu tagasi maksmiseks ja elatise maksmiseks abi paluma oma õelt ja vennalt.
  5. Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega Xxxa sünnitõendi, millele kostja on kantud lapse isana, oma pangakonto väljavõtte Xxxhagejate ülalpidamiseks üle kantud elatise kohta, Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt on xxx osaline töövõime perioodil 08.01.2018.a. 07.01.2020.a., ambulatoorsed epikriisid ja SA PERH väljavõtte haigusloost, millistes märgitu kohaselt on kostjal diagnoositud kaela lülivaheketta haigusseisund müelopaatiaga, mille raviks tehti talle 29.11.2017.a. operatsioon kaeladiski eemaldamiseks, Sotsiaalkindlustusameti otsuse kostjal keskmise puude tuvastamise kohta ja talle tööealise inimese toetuse määramise kohta 34,01 eurot kuus, Pärnu Maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-17-6124, millega kostjalt mõisteti välja Xxxa ülalpidamiseks elatis 150.- eurot kuus, kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kuulub korteriomand xxx kaasomandina Xxxja xxxx, Swedbanki tõendi, mille kohaselt on kostjal sõlmitud pangaga nii kodukapitali laenuleping kui ka kodulaenu leping, ning nimetatud laenulepingud, pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja kandnud hagejatele 2016 – 2017.a. 7-20 eurot taskuraha, maksekorraldused, millega xxx xxx on tasunud 11.01.2018.a. ja 07.02.2018.a. Tallinna Võrkpalliklubile 19.- eurot, Elisa Eesti AS arve xxx pangakonto väljavõtted kostja poolt tasutud elatise kohta hagejatele 2015 – 2016.a. ning korteriomandi xxx müügilepingu ja asjaõiguslepingu
  6. märtsist 2006.a. Hagejate seisukoht kostja vastuväidete osas.
  7. Hagejate sõnul ei ole neil olnud kunagi kostjaga kokkulepet, et viimane maksab elatist 300.- eurot kuus kahele hagejale kokku, vaid kostja tegi seda ise omaalgatuslikult kuni 2017.a. juunikuuni, mil lõpetas ka selle maksmise. Lk 3
(7)Kostja töövõimetuse osas leiavad hagejad, et Xxxon osaliselt töövõimetu, kuid saab näiteks kasvõi autojuhi tööd teha, sest autoga sõidab ta ringi nagunii. Kostja töötukassas töötuna arvel olemine on aga tema elustiil, sest alates
  1. aastast on ta igal aastal töötanud vaid pooltel kuudel aastast ja ülejäänud aja töötuna arvel olnud. Kohtuotsuse põhjendused.
  2. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
  5. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  6. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  9. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  10. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Lk 4
(7)Lisaks eelpool nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PkS § 102 lõikes 2 märgitust, mille kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ühelgi juhul ning kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus enne hagejate poolt hagi kohtusse esitamist oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust, sest ta maksis 2017.a. juulikuu eest elatist hagejate ülalpidamiseks kokku 300.- eurot, kuid tegi seda alles 2018.a. jaanuarikuus, 2017.a. augustikuu elatise 300.- eurot maksis ta kahe osamaksega veebruaris ja märtsis 2018.a. ning 2017.a. septembrikuu elatise kokku 300.- eurot 2018.a. aprillikuus. Nimetatut tõendab hagejate ema Xxxpangakonto väljavõte (t/l 110). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista alates
  2. juulist 2017.a. nagu hagejad paluvad, arvestades eelpool nimetatud kostja poolt tasutud elatisega.
  3. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Kostja palub vähendada hagejate kasuks väljamõistetavat elatise suurust kummagi hageja ülalpidamiseks 150.- euroni kuus tulenevalt tema halvast tervislikust olukorrast ja asjaolust, et tal on veel üks alaealine ülalpeetav Xxx. Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks eelmisel aastal oli 470.- eurot ja käesoleval aastal on 500.- eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud Lk 5
(7)näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas poolte poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et hagejate mõlemal vanemal on lisaks hagejatele veel üks alaealine ülalpeetav, s.o xxx tema tütar xxx ja xxx poeg xxx, Xxxja Xxxülalpidamiskulud kuus on 560.eurot, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuid hagejate ema Xxxon täielikult töövõimetu, mida tõendab tema töövõime kaart (t/l 7) ning Xxxja tema kolme lapse sissetulek kuus kokku koosneb Xxx töövõimetuspensionist 330.- eurot kuus + täisealise inimese sotsiaaltoetusest 41,17 eurot (t/l 111) + peretoetusest kolmele lapsele, mis alates käesoleva aasta jaanuarist on 529, 10 eurot, mida tõendavad Sotsiaalkindlustusameti tõend ja Xxxpangakonto väljavõte (t/l11 ja 108), kuid kostja on osaliselt töövõimetu ning tal on tuvastatud keskmine puue seoses temal esinenud terviserikkega, mida tõendavad Eesti Töötukassa otsus, ambulatoorsed epikriisid ja SA PERH väljavõtte haigusloost, ning Sotsiaalkindlustusameti otsus kostjal keskmise puude tuvastamise kohta (t/l 34 -42) ning talle on määratud tööealise inimese toetust 34,01 eurot kuus (t/l 43), on põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud alammäära 200.- euroni kuus kummalegi lapsele, sest kostja saab tulenevalt temal esinevast osalisest töövõimetusest siiski töötada ja peabki seda tegema, et tagada oma alaealiste laste ülal pidamine. Hagejate ema oma täieliku töövõime puudumise tõttu ju töötada ei saa.
  3. Arvestades kõike kohtuotsuse põhjendustes märgitut kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kummagi hageja kasuks perioodi 01.07.2017.a. kuni 31.05.2018.a. eest summas 1550.- eurot (10 x 200 – 450 /kostja poolt makstud elatis kummalegi lapsele/) ja alates 01.06.2018.a. 200.- eurot kuus. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
  4. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud Swedbanki tõendi, mille kohaselt on kostjal sõlmitud pangaga nii kodukapitali laenuleping kui ka kodulaenu leping, ning nimetatud laenulepingud, sest see ei saa olla põhjuseks elatise vähendamisele alla seaduses sätestatud alammäära, kuna kostja peab laenukohustuste võtmisel arvestama asjaoluga, et tal on eelkõige kohustus ülal pidada oma alealisi lapsi. Samuti jätab kohus arvestamata tõenditena maksekorralduse, millega xxxon tasunud 11.01.2018.a. Tallinna Võrkpalliklubile 19.- eurot, Elisa Eesti AS arve xxxning korteriomandi xx müügilepingu ja asjaõiguslepingu
  5. märtsist 2006.a., sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased kostja vastuväidete tõendamisel hagile. Lk 6
(7)Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  1. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka poolte menetluskulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul kummagi hageja hagi hind 2250.- eurot (9 x 250). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.