Obsah (6)

§ 162§ 657§ 654§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 300 eurot. Samuti leidis kohus, et käesolevas asjas on 130 eurot käibemaksuta mõistlik vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus ning luges esindaja kulud põhjendatuks 9 tunni ja 45 min ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1521 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 07.02.2018 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Ka see osa lausest, mis puudutab võimalust pääseda AK-sse, on oluline osa lausest kui tervikust, mis öeldi kostja poolt suuliselt nõukogu istungil ning lauset tuleb vaadelda tervikkontekstis. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et ei ole tõendatud helistamine juristidele. H-se helistamine kahe isiku poolt (meeste- ja naisterahvas), viidetega kõne jooksul „usaldusisikule“ ning ettepanekule anda koolile teistsugust nõu, on tõendatud hagiavalduse lisana esitatud e-kirjaga. Kohus on leidnud ebaõigesti, et see ei ole piisav tõendamaks seda, mida avaldati nõukogu istungil. Kostja jättis nõukogu istungil nimetamata nimeliselt usaldusisiku just seetõttu, et mh on WW kinnitanud, et helistajaid oli kaks ning mainiti „usaldusisik“. Sestap ei saanudki kostja olla absoluutselt veendunud, kes helistajaks oli, mistõttu jäi mainimata nimi. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et kostja kirjutas VV-le kui „juristile“. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et kostja e-kirjas vandeadvokaat VV-le kinnitab hageja ise, et „rääkisin teiega telefonis“ ning sellele järgneb üleskutse, mis päädib võimalusega „avalikkusele rääkida“. Maakohus on tuvastanud, et VV poole pöördumise põhjus oli umbusaldusavaldusega seoses ning üleskutsega avaldada avalikkuses arvamust. Just selle „avalikkuses arvamuse“ avaldamisega on seotud hagi esemeks oleva terviklause teine osa, mis ei viita pistisele vaid AK-sse pääsemisele. Seega on nimetu usaldusisik teinud kõne H-se ning usaldusisikuks olev hageja on teinud teise kõne VV-le ning kirjutanud viimasele ka e-kirja. Seega on hageja (kes teadaolevalt on samuti 5 kooli usaldusisik ning ainus kahes usaldusisikust, kes on meesterahvas), teinud vähemalt kaks kõnet juristidele.
3. Pistise viite puhul on maakohus leidnud, et pigem oleks avaldatu puhul tegemist faktiväitega. Kostja hinnangul ei ole tegemist faktiväitega. Kostja on enda avaldused teinud mitte isiklikel motiividel, vaid juhtorgani ülesannetes lojaalsus- ja informeerimiskohustuse täitmisel nõukogu ees. Nõukogu koosolekul ei ole vajalik mitte „avalik huvi“ vaid konkreetse organisatsiooni „huvi“. Antud juhul tuleb arvestada, mida ootame juhtorganite hoolsuskohustusest ning kohustusest avaldada „kõik teadaolev“ organisatsiooni omanikele ehk nõukogule. Viide pistisele on väärtushinnanguline õiguslik subsumptsioon hagejale teadaolnud infost ning sellisena vaadeldes piisava faktilise baasiga.
4. See, mida võib või peab avaldama ning millistele tõenditele tuginedes avaldatakse faktiväiteid, tuleb hinnata erinevates olukordades erinevalt. Kostja oli avalduste tegemise hetkel määratud XXX direktoriks, kes vastavalt põhimääruse § 7 lg-le 1 kohustub kooli juhtima. Direktori kohustuseks on muuhulgas sama paragrahvi lõike 2 p 16 kohaselt anda aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale. Kooli nõunike kogu ja kooli pidaja õiguseks on saada direktorilt teavet ning kohustuseks on muuhulgas teha informeeritud otsuseid. Olukorras, kus kool on sattunud meediaskandaali keskele, mille jooksul iga päev avaldatakse üleriigilises päevalehes artikleid koolis toimuvast, peab olema nõunike kogul ja koolipidajal täielik ülevaade toimuvast. Antud juhul oli kooli direktorile teada informatsioon, et ennast usaldusisikuks nimetav töötaja tegi kõne nt tööõigusbüroole ning teatas just seda, mille kohta kostja on tõendid esitanud. Selle informatsiooni avaldamiseks ei olnud kostjal mitte ainult õigustus, vaid ka kohustus. Samuti oli teada, et hageja helistas ja kirjutas vandeadvokaat VV-le üleskutsega jagada avalikkusega infot kostjast. Olukorda, kus avaldus ühe või teise isiku kohta öeldakse isiku poolt, kes täidab enda lojaalsuskohustust teise isiku ees, tuleb suhtuda erinevalt kui olukorda, kus see avaldatakse ilma põhjuseta või puhtalt sooviga solvata. Antud juhul tuleb asetada avaldus keskkonda ja aega, milles see tehti – kriitilisel ajahetkel süüdistuste laviini all oleva kooli juhtimisorgani koosolekul andmaks otsustajatele täielik pilt kogu olemasolevast teabest.
5. Arvestades, millises kontekstis oli pistisele viidatud, siis saab seda vaadelda vaid väärtushinnanguna. Antud juhul sai kostja lähtuda tööõigusbüroos kuuldust ning olemasolevast informatsioonist. Selle alusel on avaldatu kohane. Samas, isegi juhul kui avaldus ületaks kohasuse piiri, puuduks õigusvastasus, sest avaldamine oli õigustatud arvestades teisi huve – organisatsiooni huvi tagada, et nõukogu koosolekul avaldatakse kõik oluline ning mõlemad pooled said ka sõna, mistõttu kohasuse üle sai otsuse teha iga koosolekul viibinu. Asjaolu, et kostja on kasutanud hageja tegevuse kirjeldamiseks sõna „pistis“, siis see ei tähenda ainiti õigusrikkumist. Hinnangu „pistis“ näol oli konkreetses olukorras tegemist majanduslik-õigusliku hinnanguga, mis on kohane. Kostjal oli piisavalt põhjust esitada enda arvamus šokeerivast arusaamast, et ennast usaldusisikuks nimetav töötaja on pakkunud „kompenseerimist“ õigusbüroole koolile halvema õigusnõu andmiseks. Isegi kui tegemist oleks faktiväitega, siis on avaldamine õigustatud, kui see vastab tõele. Kuna kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, ei ole võimalik rahuldada hageja esitatud ümberlükkamise nõuet.
6. Kohtuotsuse täitmise kord ei ole praktiliselt täidetav. Nimelt ei ole organisatsioonide nõukogude istungid avalikud vaid kinnised, kus saavad osaleda seotud isikud. Kostja ei ole enam kooli direktor ega ka muu seotud isik. Seega ei ole võimalik teostada ümberlükkamist kohtu määratud korras nõukogu istungil. 6 Vastus apellatsioonkaebusele
7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat avaldama otsuse resolutsioonis märgitud avalduse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest CCC nõukogu koosolekul. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus ning kohustada kostjat esitama viidatud avalduse allkirjastatult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest CCC nõukogule. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohus tuvastas, et 26.-27.04.2017 toimunud CCC nõukogu koosolekul avaldas kostja järgmise lause: „Meil on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist ja võimalust sattuda AK-sse, nii et need asjad ei saa tulla üllatusena.“ Lähtudes hageja nõudest kohustas maakohus kostjat ümber lükkama ebaõiged väited hageja kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist.
2. Kolleegium leiab, et maakohus leidis õigesti, et CCC koosolekul esitatud vaidlusalune lause käis hageja kohta. Maakohus on oma seisukohta põhjalikult argumenteerinud ning ringkonnakohus nõustub sellega (

§ 654lg 6).

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et väited, mille ümberlükkamiseks maakohus kostjat kohustas on faktiväited. Riigikohus on 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p 10) selgitanud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et tegemist on faktiväidetega. Kostja väidete tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on põhjendatult selgitanud, et samas puudub vajadus tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetud teo tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et kostja käitus enda hinnangul organisatsiooni huvides, kostja esitatud faktiväiteid väärtushinnanguteks. Hagile esitatud vastuväidete kohaselt tugines kostja H OÜ-st saadud andmetele. Koosoleku protokollist nähtuvalt on kostja koosoleku teisel päeval (27.04.2017) avaldanud, et sellise sisuga kõne toimumist saab tõendada (tl 41). See kinnitab, et kostja ei ole oma väiteid esitanud hinnanguna, vaid faktilise asjaoluna. Kuna kostja on andmed avaldanud temale teadaoleva faktina, siis ei saa neid käsitleda kostja subjektiivse õigustõlgendusena.
2. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et WW 07.06.2017 e-kiri (tl 43-45) vaidlusaluseid väiteid ei tõenda. Kuigi nimetatud e-kirjas on WW kinnitanud, et ilmselt vahemikus 17 -
3. märts helistas temale meesterahvas, kes tutvustas ennast töötajate esindajana, ja kes lubas püüda leida võimalust temale kompenseerida tööandjale teistmoodi nõu andmist, ei ole see piisav, et lugeda kostja poolt hageja kohta väidetu tõendatuks. WW ei osunda e-kirjas helistaja nimele. Asjaolu, et hagiavalduse kohaselt ei olnud muusikakoolis peale hageja teisi meessoost usaldusisikuid, ei anna veel alust väita, et ennast töötajate esindajana tutvustanud helistaja oli tingimata hageja. Hageja on esitanud 7 enda ja perekonnaliikmete telefonikõnede eristuse (tl 110-115), mille kohaselt ei ole nendelt numbritelt helistatud 2017.a märtsis H OÜ-le. Mis puudutab hageja 24.04.2017 e-kirja VVle, aadressile EEE, siis on õige maakohtu seisukoht, et e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks pöördunud VV kui juristi poole. Lisaks ei ole selles e-kirjas väidetud midagi, mida võiks seostada pistise pakkumisega (I kd tl 46). Eeltoodule tuginedes ei ole kostja vaidlusaluste väidete tõesust tõendanud.
4. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuna ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise nõude eelduseks ei ole andmete avaldamise õigusvastasus, siis ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust kostja väide, et ta täitis selle avaldusega lojaalsus- ja informeerimiskohustust CCC ees. Ka asjaolu, et hageja sai võimaluse CCC koosoleku teisel päeval kostja avaldatule vastu vaielda, ei tähenda, et hagejal puuduks seetõttu nõudeõigus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
5. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud, et maakohtu määratud otsuse täitmise kord ei ole täidetav, kuna ta ei ole enam muusikakooli direktor ega muu seotud isik. CCC istung ei ole avalik ja seal saavad osaleda vaid seotud isikud. Hageja palus ringkonnakohtu istungil alternatiivselt kohustada kostjat esitama CCC-le 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist allkirjastatud avaldus, mis on samasisuline maakohtu otsuse resolutsioonis märgitule. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ise enam CCC koosseisu ei kuulu, samuti ei sõltu kostjast nõukogu koosoleku kokkukutsumine, siis ei saa teda kohustada avaldama 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest viidatud avaldust nõukogu koosolekul. Andmete ümberlükkamine on aga võimalik selliselt, et kostjat kohustatakse esitama viidatud avaldus CCC nõukogule allkirjastatult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
6. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust, kuna hagi kuulub rahuldamisele. Samal põhjusel tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Ka kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas konkreetseid vastuväiteid esitanud.
7. Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud 975 eurot (käibemaksuga) ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud maakohtu otsuse analüüsile ja kliendiga nõupidamisele 30 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 4 tundi 15 minutit, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistusele ja istungil osalemisele 1 tund 30 minutit, kõik kokku 6 tundi 15 minutit. Hageja esindaja töötunni hind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Esindaja töö tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) jääb turuhinna 8 piiridesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 975 eurot (käibemaksuga) ning

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9