← Eesti

2-17-132012/26

Obsah (9)§ 438§ 230§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 177§ 434

2-17-132012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 26. oktoober 2018 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-17-132012 Tsiviilas

) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja väidab, et tegelikult on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel on hageja andnud kostjale laenuna 2 016 eurot, mida kostja ei ole tagastanud. Kostja vaidleb hagile vastu, põhjusel et ta pole hagejaga laenulepingut sõlminud ja tal puudus vajadus laenu võtmiseks. 17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida lepingust. Lepingu mõiste on sätestatud VÕS § 8, mille lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Laenulepingu mõiste on sätestatud VÕS § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseadus ei kohusta lepingupooli sõlmima laenulepingut kirjalikult. VÕS § 11 lg 1 tulenevalt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 18.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus kas on tõendatud poolte vahel laenulepingu sõlmimine ja hageja poolt kostjale laenu andmine ning kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu. 19.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled 4

(7)2-17-132012 tõendamiskoormise jaotuses teisti kokku leppinud. Seega hagiavalduse rahuldamiseks on hagejal kohustus oma nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendada.
  1. Hageja ja kostja vahel ei ole kirjalikku laenulepingut sõlmitud. Laenulepingu sõlmimise asjaolude välja toomiseks on hageja tuginenud vaid väitele, et A L-T pöördus K K’ult laenu saamiseks ja viimane oli nõus kirjaliku laenulepingu alusel laenu andma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Lood & Partnerid (kostja) hagejale Senat OÜ-le laenulepingu sõlmiseks pakkumise tegi. Seega on tõendamata hageja väited poolte vahel laenulepingu sõlmise eelläbirääkimiste toimumise kohta ja hageja poolt laenulepingu sõlmimiseks nõustumise andmise kohta.
  2. Laenu andmise tõendamiseks on hageja esitanud kostja poolt 25.04.2014 CB Estonia OÜ-le (hageja endine ärinimi) esitatud arve nr 1500 (t.lk. 55). Arvel toodud selgituse kohaselt esitati arve kinnisvara konsultatsiooni projektile xxxx, s.o 28 tundi tunnihinnaga 60 eurot, kokku summas 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks summas 336 eurot, kokku koos käibemaksuga 2 016 eurot. Maksekorralduse kohaselt CB Estonia OÜ on 30.04.2018 kandnud kostjale üle 2 016 eurot, selitusega arve nr 1500 (t.lk. 56). Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et hageja on arve nr 1500 oma raamatupidamisarvestuses kajastanud koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arve tasumine kinnitab arvel toodud teenuse aktsepteerimist. Esitatud kujul arve äriühingu raamatupidamises kajastamine kinnitab ka arvel toodud tehingu toimumist. Menetluses on hageja asunud vaidlustama kostja poolt arvelt nr 1500 toodud teenuse mitteosutamist ning on toonud seda, et kostja ei olnud õigustatud arvel toodud teenust osutama, milledel käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähendust. Tähtsust on vaid sellel, et hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et arve nr 1 500 alusel tasutud summa näol oli tegemist laenu andmisega. Kostja laenulepingu sõlmimist ja laenu saamist ei kinnita, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist ega laenu andmist.
  3. Ei ole hageja ka tõendanud seda, et tema väidetav nõue kostja vastu sissenõutavaks muutus. Hageja ei ole oma hagis välja toonud, milliseks perioodiks ta väidetavalt laenu andis ning millal kostja pidi laenu tagastama. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 398 lg 2 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja ei ole väitnud, et ta väidetava laenulepingu üles ütles. Seega on tõendamata ka hageja nõude kostja vastu sissenõutavaks muutmine. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud 5
(7)2-17-132012 23.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda. 24. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja lepinguline esindaja

§-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule 09.07.2018 vastuse hagiavaldusele (t.lk. 99-100 sisuliselt 1 lk) ja on osalenud 11.10.2018 toiminud kohtuistungil, mis kestis 1 tund (t. lk. 131-134).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja lepingulisel esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 40 min ehk 0.67 t (1 lk x 40 min : 60 min).
  2. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on 120 eurot, millele käibemaks ei lisandu (t.lk 136-137). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  3. Eeltoodu põhjal loeb kohus kostja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 200.40 eurot (1.67 t x 100 eurot), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. 29.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on 11.10.2018 taotluses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab taotluse ja 6

(7)2-17-132012 mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 30. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.