← Eesti

1-15-9849/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2018 1-15-9849 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Sergei Glebov (isikukood 37309040240) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus Sergei Glebov, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Glebovi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Sergei Glebov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
  5. märtsi 2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Karistust suurendati KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsusega mõistetud karistusega. S. Glebovi liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on
  8. jaanuar 2016 ja lõpptähtaeg
  9. aprill
  12. augustil 2018 esitas Viru Vangla maakohtule materjalid S. Glebovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör vabastamist ei toeta.
  13. Viru Maakohtu
  14. oktoobri
  15. a määrusega jäeti S. Glebov enne tähtaega karistuse kandmiselt elektroonilise valvega vabastamata, kuna KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata.
  16. Kohus märkis, et S. Glebov on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud hästi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi (töötanud, läbinud „Eluviisitreeningu“ ning osalenud Corrigo tugigrupis). Eeltoodu näitab S. Glebovi muutumismotivatsiooni. S. Glebovil on vabanemisel kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
  17. S. Glebovi uue kuriteo riski võib suurendada puuduv töökoht. Kuritegusid on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, lisaks on tal täitmata rahalised nõuded.
  18. Peamiseks S. Glebovi vabastamata jätmise põhjuseks on tema varasem elukäik. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. S. Glebovit on üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega, kuid kuritegude toimepanemine lõppenud ei ole, need on aja jooksul muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Väljapressimise eest mõistetud šokivangistus ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole S. Glebovit mõjutanud, sest katseajal pani ta toime I astme narkokuriteo. See näitab S. Glebovi suhtumist õiguskorda ning kuritegu näitab, et ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks on olemas. Uute kuritegude ohtu võib suurendada ka S. Glebovi sõltuvus narkootilistest ainetest. S. Glebov on küll kinnitanud, et tahab edaspidi narkootikumidest loobuda, ent tema varasem elukäik ei tekitanud kohtus veendumust, et süüdlane selleks võimeline on. S. Glebov on narkootikume tarvitanud juba 25 aastat ja on ka varem narkosõltuvuse tõttu ravi saanud. Välistatud ei ole aga, et ta vana eluviisi juurde tagasi pöördub. Mõistetud karistusest (5 aastat 2 kuud 28 päeva) on S. Glebov ära kandnud vähem kui 3 aastat. Arvestades isiku varasemat elukäiku ja toime pandud kuritegusid, puudus kohtul usaldus, et S. Glebov on enda mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses hakkama saada kuritegusid toime panemata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Glebov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda vabastamist.
  20. S. Glebov nõustub, et tal pikk narkootikumide tarvitamise staaž. Selle vangistuse ajal avanes ta täielikult ja tunnistas ausalt, kaua ta amfetamiini on tarvitanud. Oma kuritegu on S. Glebov mõistnud ning seda kahetsenud. Elektrooniline valve ongi loodud selleks, et narkootikumide tarvitamist takistada, sest tuletaks meelde, et ta võib uuesti vanglasse sattuda. Praegune vangistus on oma eesmärgi täitnud: S. Glebov on oma vigu mõistnud ja vanglas pakutud rehabilitatsiooniprogrammid on läbitud. S. Glebov ei ole enam noor ja iga aasta on arvel, et pärast vabastamist jalule tõusta. Garanteeritud töökoha puudumise osas märgib S. Glebov, et ta on invaliid ning kavatseb vabanedes invaliidsuspensioni taastada. Kohtukulusid ei saa ta vangistuses tasuda, kuna ei saa täisväärtuslikult töötada, ent vabaduses on ta nõus andma osa pensionist hagide tasumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Glebovi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  22. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  23. või
  24. peatüki sätteid, arvestades
  25. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  26. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  27. peatüki
  28. jao sätteid, sh KrMS §
  29. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole 2

(3)õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  3. Kolleegiumi hinnangul on S. Glebovi määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  4. aprilli
  5. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on S. Glebovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Glebovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud nii S. Glebovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid, mis on välja toodud määruskaebuses. Maakohus ei jätnud S. Glebovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Asjaolu, et S. Glebov on vangistuses olles teinud järeldusi kuriteo osas ja seda kahetsenud ning soovib edasi elada õiguskuulekalt, ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Seda suuresti arvestades S. Glebovi varasemat elukäiku ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et S. Glebov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S. Glebovi määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.