) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kostja ei ole hagist loobumisele vastu vaielnud. Menetluskulud
lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Tulenevalt
Kuivõrd kõik kulud jäävad kostja kanda, määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 2250.60 eurot (s.h käibemaks) tunnihinnaga 132 eurot. Lisaks on hageja kuludeks esindaja transpordikulud 180 eurot, riigilõiv ja dokumentaalsete tõendite kulu. Kokku on hageja menetluskulud 2532.13 eurot. Hageja palus määrata, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda viivist kuni täitmiseni. Kostja vaidles menetluskuludele vastu. Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Hageja on menetluskulude kinnituseks esitanud üksnes arve summas 583 eurot, mis ei kattu nimekirjas toodud kuludega. XXX kompromissettepaneku kohaselt olid hageja kulud selleks hetkeks 900 eurot. Praeguses nimekirjas on ka töövaidluskomisjoni menetluskulud, kuid töövaidluskomisjoni otsust ei ole edasi kaevatud. Arvestades, et hagejat ei esinda advokaat, on tunnihind 132 eurot liiga kõrge.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 132 eurot ei ole ülemäära kõrge. Asjaolu, et tegemist ei ole vandeadvokaadiga, ei tähenda, et tema tunnitasu saab olla mitte rohkem kui riigi õigusabi korras advokaatidele makstav tasu. 2 Kohus jätab õigusabikulude mahtu hinnates kõrvale kõik toimingud, mis on tehtud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kostja on õigesti viidanud, et kohus ei menetle praegusel juhul Argo Pulmani taotlust töövaidluskomisjoni esitatud asja läbivaatamiseks kohtus. Töövaidluskomisjon lõpetas XXX otsusega menetluse ning see otsus on jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette teise, lõppenud menetluse menetluskulude väljamõistmist selles menetluses. Maksekäsu kiirmenetlusega seotud kuludest on hagejal
Kokku saab hageja nõuda kostjalt 88.53 euro hüvitamist. Kohtumenetluses alates 15.05.2018 on hageja esitanud hagi, tutvunud kostja vastusega ning käinud kohtuistungil. Arvestades esitatud dokumentide mahtu ja kohtuistungi pikkust (15 minutit) peab kohus mõistlikuks ajakuluks kokku 5 tundi, s.t 660 eurot. Hageja on taotlenud seoses kohtuistungiga ka sõidukulude ja sõiduaja hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.06.2013 määruses nr 3-2-1-64-13 jäänud varasema seisukoha juurde, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kohus leiab, et kostjal tuleb hüvitada sõidukulud 30 eurot. Kohus määrab eeltoodu alusel hageja menetluskulude suuruseks 778.53 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on hageja seda kinnitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.