) § 104 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 4 tulenevalt leidis halduskohus, et mõlemal määruskaebuse esitajal tuleb tasuda riigilõiv summas 750 eurot. Halduskohus märkis, et kuigi määruskaebuse esitajad on esitanud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse, põhjendades, et kaebajate majanduslik olukord on keeruline, pole määruskaebuse esitajad esitanud ühtki dokumenti, mis tõendaks, et isikud on maksejõuetud. Halduskohus leidis, et ka
Seega jättis halduskohus määruskaebuse esitajate taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning oli seisukohal, et kummalgi määruskaebuse esitajal tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot. Halduskohus möönis, et tasumisele kuuluv riigilõiv on suur, kuid puudub alus riigilõivu summa vähendamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
kohaselt ei pea menetlusabi saamiseks tõendama oma maksejõuetust, vaid asjaolu, et isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Halduskohus oleks määruskaebuse esitajate hinnangul pidanud andma määruskaebuse esitajatele tähtaja menetlusabi taotluse puuduse kõrvaldamiseks ja
lg 2 kohaselt majandusliku seisundi teatise ja võimalusel muude tõendite esitamiseks oma maksejõulisuse kohta. Halduskohus ei pidanud aga vajalikuks üldse kontrollida, kas määruskaebuse esitajatel on tegelik vajadus menetlusabi järele või mitte. Lisaks ei nõustu määruskaebuse esitajad sellega, et kaebuse eduväljavaated on kasinad. Vaidlustatud maksuotsus tugineb asjaolule, et aktsiisimaksu kohustus on tekkinud kauba ebaseadusliku tootmise tõttu. Harju Maakohtu 06.04.2017. a otsusega nr 1-17-2537 ei ole 2 tuvastatud, et määruskaebuse esitajad oleksid sigarette tootnud ning neid ka ei süüdistatud selles. Määruskaebuse esitajad tunnistati süüdi sigarettide hoidmises ja edasitoimetamises. Asjaolu, kas määruskaebuse esitajatele saab omistada sigarettide tootmist 7 680 000 ühiku ulatuses, on fakti küsimus ja seda hakatakse käesolevas haldusvaidluses arutama ja tuvastama. Maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis puuduvad viited tõsikindlatele tõenditele, mis kinnitaksid, et määruskaebuse esitajad oleksid tegelenud sigarettide tootmisega ja kvalifitseeruksid aktsiisi maksjateks. Määruskaebuse esitajad märgivad, et halduskohus ei ole üldse arvestanud, et maksusumma 748 800 euro määramise õiguspärasusest sõltub määruskaebuse esitajate edasine elukorraldus ja muu kaasnev, mistõttu on see vaidlus neile eluliselt oluline. Samuti on halduskohus jätmas määruskaebuse esitajatele muljet, et halduskohus ei saa selle asja edasisel lahendamisel olla objektiivne, mistõttu paluvad määruskaebuse esitajad ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas siin võiks esineda kohtuniku taandumise alus. Kuivõrd määruskaebuse esitajad on kaebusega vaidlustanud ühte haldusakti, peaks RLS § 60 lg 4 kohaselt olema riigilõiv määruskaebuse esitajatele kokku 750 eurot, mitte mõlemale eraldi 750 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.10.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 9.
lg 2 kohaselt lisab taotleja taotlusele allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.
MS) §-st 186. TsMS § 186 lg 5 ls 1 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitajate tähelepanus sellele, et kuigi kohtul on tõepoolest õigus määruskaebuse esitajate taotluse kontrollimiseks tõendeid koguda, ei ole kohtul sellist kohustust. 10.
Seejuures peab kohus seletamiskohustuse täitmisel arvestama aga ka menetlusosalise teadmisi ja võimekust. Kuigi
lg 1 reguleerib avalduses oleva puuduse kõrvaldamist, on
MS §-s 186 sätestatu
lg 1 suhtes eriregulatsioon menetlusabi taotluse osas, mis võimaldab kohtul
Olukorras, kus määruskaebuse esitajaid esindab vandeadvokaat, kelle piisavaid erialaseid teadmisi puudusteta menetlusabi taotluse esitamiseks tuleb eeldada, ei olnud halduskohtul selgitamiskohustuse täitmiseks vajalik anda määruskaebuse 3 esitajatele võimalust
Seejuures peab ringkonnakohus oluliseks ka seda, et halduskohus ei tuginenud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel mitte ainult määruskaebuse esitajate majanduslikule olukorrale, vaid ka kaebuse ebapiisavatele eduväljavaadetele. 11.
lg-st 1 tuleneb menetlusosalise kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kuivõrd ka määruskaebusest nähtub, et määruskaebuse esitajad on teadlikud, et nad peavad menetlusabi taotluse esitamisel tõendama asjaolu, et nad ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, on arusaamatu, miks nad ei ole
lg-s 2 nimetatud tõendeid koos menetlusabi taotlusega või vähemalt koos määruskaebusega esitanud. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitajate tähelepanu sellele, et
lg-st 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Samuti on kohtul
lg 4 alusel õigus menetlusest esindaja kõrvaldada, kui esindaja ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, sealhulgas kui ta on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist.
lg 3 mõttes, vaid sellele, et halduskohtu hinnangul ei ole piisavat alust eeldada, et määruskaebuse esitajate kavandatav menetluses osalemine on edukas
Kuivõrd halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajate eduväljavaated ei ole piisavad, et neile
lg 1 alusel menetlusabi anda, ei olnud halduskohtul vajadust analüüsida täiendavalt menetluses osalemise edukust
14.
lg 1 ls 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. RLS § 60 lg-st 4 tulenevalt tuleb käesoleva kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 750 eurot.
lg 1 ls 3 sätestab, et mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Seega tuleb mõlemal määruskaebuse esitajal käesoleva kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõiv 750 eurot.
MS §-e 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist. Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse TsMS § 24 lg 2 kohaselt kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 26 lg-st 1 sätestab, et kui kohtunik või kohtukoosseis, kelle suhtes on taandamisavaldus esitatud, peab avaldust põhjendatuks, teeb ta määruse enda taandamise kohta. TsMS § 26 lg 3 sätestab, et kui avaldus on esitatud kogu asja lahendava kohtukoosseisu või asja üksi lahendava kohtuniku taandamiseks ja nad ennast ise ei taanda, lahendab taandamise kohtu esimees. Kui taandamisavaldus on esitatud kõigi selle kohtu kohtunike vastu, otsustab taandamise järgmise astme kohtu esimees. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik halduskohtu kohtuniku taandamise aluste esinemise osas seisukohta võtta. Kui määruskaebuse esitajad siiski leiavad, et esineb mõni TsMS §-s 23 sätestatud kohtuniku taandamise alustest, tuleb neil esitada vastavasisuline taotlus Tartu halduskohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.