Obsah (7)

§ 31§ 171§ 29§ 1§ 108§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2018 kell 10.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12150 Tsiviilasi M L avaldus pankroti v

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

3 2-18-12150 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnik on alates

1. a juunist töövõimetuspensionär. Võlgnikul püsiv elukoht, ta elab juhututtavate juures ja ootab elamispinda sotsiaalmajutusüksuses. E T otsuse kohaselt puudub võlgnikul töövõime 100%. Võlgniku igakuise sissetuleku suuruseks on 374 eurot, mis koosneb töövõimetustoetusest ja keskmise puude toetusest, millele lisandub kord kvartalis 60 eurot retseptiravimite toetuseks. Võlgnik on E T arvel alates 22.12.
2. E T 16.05.2018 otsusega on võlgnikule määratud töövõimetustoetus summas 12.72 eurot ühe kalendripäeva kohta ajavahemiku 12.04.2018-11.04.2020 jooksul. Võlgnik on lahutatud, tal on kaks last, kellest üks on käesoleval ajal alaealine. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on võlgniku abikaasa I I soetanud abieul ajal 3,6 ha maad asukohaga xxx, mis kvalifitseerub ühisvaraks. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto, mille saldo seisuga 10.09.2018 oli 1856,147 S P pensionifondi osakut, mis on kohustuslik kogumispension, millele kogumispensionide seaduse § 66 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 43 275.37 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 171

lg 11 alusel välja kuulutada.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. 4 2-18-12150

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku arvamuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks kohustuste tekkimine

1. a toimunud õnnetuse tagajärjel ja sissetuleku kaotus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku vastutustundetus ja oskamatus õigesti hinnata oma majanduslikku võimekust. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalsi võimalusi kohsutuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Suurt rolli võlgniku maksejõuetuses mängib
2. a novembris juhtunud õnnetus, mille tagajärjel võlgnik vajas koheselt vältimatut abi ja operatsiooni ning kuna võlgnik polnud sõlminud kindlustuslepingut, tuli tal ravikulude eest tasuda ise. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse täpsed põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku poolset kohustuste võtmist ja kindlustuslepingu sõlmimata jätmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab M L, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui M L soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M L pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5