Obsah (9)

§ 436§ 164§ 175§ 162§ 657§ 651§ 102§ 103§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1

) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada täies ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt puuduvad otsuse p-des 21 ja 22

442 lg-le 8 vastavad põhjendused. Sellega on maakohus rikkunud

§ 436lg-t 1.

Hageja viitab

§ 164lg-tele 1 ja 3.

Ei ole andmeid selle kohta, et hageja oleks varjanud või avaldanud ebaõigeid andmeid oma sissetulekute või vara kohta. Seega pidi maakohus põhjendama, mis alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Olukorras, kus hageja ei ole suuteline täitma jõustunud otsusega väljamõistetud elatist, on ebaõiglane koormata teda ka kostja menetluskuludega. Kui maakohus oleks kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 kontrollinud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust, oleks ta märganud, et 10 tunni kulutamine lihtsate vastuse koostamiseks ei ole põhjendatud. Vaidlus ei olnud mahukas ega keeruline.

§ 162lg 4 alusel tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Hageja majanduslikku olukorda arvestades oleks temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kuna sellega suurendatakse võlgnevust veelgi.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 576 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 3 Kuigi apellatsioonkaebuses taotleb hageja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta need menetlusosaliste endi kanda, tuleneb kaebuse põhjendustest, et hageja vaidlustab ka menetluskulude suurust. Eelneva tõttu kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nii menetluskulude jaotuse kui ka rahalise suuruse osas. 8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Maakohus jättis

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Hageja leiab, et menetluskulud tuleks jätta

§ 164lg 1 või § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

8.1. Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul ei kohaldu

§ 164

lg 1, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvemisasja kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagiliseks abieluasjaks on abielu lahutamine või kehtetuks tunnistamine, abielu olemasolu või puudumise tuvastamine, ühisvara jagamine või abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu (

§ 102lg 1).

Põlvnemisasjaks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine (

§ 103lg 1).

Käesoleval juhul on tegemist ülalpidamisasjaga ning

§ 164lg-t 1 kohaldada ei saa.

8.2. Samuti ei kohaldu antud juhul

§ 162

lg 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on elatise maksmiseks kohustatud isik, kes esitas hagi kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks poole aasta möödumisel pärast kohtuotsuse tegemist. Hagi jäi rahuldamata, kuna hageja esitas kohtule samad asjaolud, nagu eelmisel korral, samuti ei tõendanud hageja oma majandusliku seisundi halvenemist (selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud). Pigem oleks sellises olukorras äärmiselt ebaõiglane välistada kostja (lapse) õigust kantud õigusabikulude hüvitamiseks. 8.3. Eelneva tõttu on maakohus õigesti jätnud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

9. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust. 9.1.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus diskretsiooni piire ületanud. Ka kaalutlusotsust tuleb kohtul põhjendada. Maakohus ei ole menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust põhjendanud, piirdudes üksnes järeldusega, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada täies ulatuses. 4 9.
2. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 101), mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud maakohtus 1440 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja 144 euro suurust tunnitasu (koos käibemaksuga) võib ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatuks. Seda ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu (10 tundi) ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on küllaltki lihtsa elatise vähendamise vaidlusega, s.o tegemist ei ole olnud keeruka ajakulu nõudva ja mahuka vaidlusega. Kostja (lapse) esindaja advokaat Andrei Matvejev osales ka tsiviilasja nr 2-16-8038 menetluses, milles tehtud lahendi muutmist hageja taotles. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 4 tundi. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud 576 eurot (120 eurot/tund x 4 tundi + käibemaks 20%). 10.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi

§ 178

pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul

§ 178lg 4.

Hageja esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson