§-le 158 ja 171 tuginedes kohtule allpool esitatud taotlustega menetluse lõpetamiseks raugemisega, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks:
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama vastava aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vastavalt
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotiseaduse § 146 lg 1 kohaselt enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstav elatis 3) massikohustused 4) pankrotimenetluse kulud. Antud menetluses eelnimetatud punktides 1 ja 2 tehtavad kulutused puuduvad.
lg 1 p 3 nimetatud massikohustused on vastavalt
1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist 3) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud 4) juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja muud kohustused, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks. 3
lg 1 p 4 nimetatud pankrotimenetluse kulud on 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu 3) halduri tasu 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotimenetluses on tehtud järgmised
lg 1 p 3 ja 4 toodud kulud: Bürookulud (ruumide kasutamine, kantseleikulud, telefon) 280 eurot; Transpordikulud seoses pankrotivara valduse ülevõtmise, näitamise ja valduse üleandmisega (sh vallasvara) 110 eurot.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses puuduvad piisavad vahendid pankrotihaldurile tasu ning tehtud vajalike kulutuste maksmiseks.
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 2 421,06 eurot järgmiselt: Nõude esitaja 1) Profiteia Invest OÜ 2) OÜ Collect Inkasso 3) ITM Inkasso OÜ 4) OÜ Koduliising 5) Dominus Inkasso OÜ 6) Bigbank AS 7) Castovanni OÜ Nõude summa 563,52 eurot 2 855,96 eurot 527,54 eurot 441,40 eurot 235,77 eurot 19 281,38 eurot 440,20 eurot III järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.
Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks asjaolu, et võlgnik on võtnud omale kohustusi mida ta täita ei suuda. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud
ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma
Haldur korraldas 30.01.
kohaselt on haldur esitanud nõuetekohase aruande menetluse raugemisega lõpetamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kohustust ei ole. Kohus leiab, et antud menetluses ei ole menetlusökonoomiliselt põhjendatud ka küsida võlausaldajate valmisolekut menetluse finantseerimiseks deposiidimakset, sest menetluses on sisuliselt vaid üks avaldajaa, kes oma nõude suurust arvestades võiks potentsiaalselt selleks valmis olla, samas on tegemist isikuga, kes aastaid ei ole aktiivselt üheski menetluses osalenud, mistõttu tema panustamise oodata menetluse lahendamiseks, ei ole mõistlik. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Haldur on seisukohal, et usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses võib määrata võlgniku abikaasa. Kohus leiab, et ka võlgnik ise on võimeline neid kohustusi täitma. Kohtu hinnangul on võlgnik istungil oma järgnevate aastate kohustustest ja algava menetlusjärgu olemusest aru saanud adekvaatselt ja on kinnitanud, et saab vajadusel kasutada oma abikaasa abi, kellel toimub omakorda oma pankrotimenetlus samas staadiumis. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt
jj.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.
lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas
lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.
lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud
Võlgnik ei ole teatanud vastuväidetest halduri tasu ja lõpparuande osas. Halduri tasu on põhjendatud ja kuulub aruandes taotletud ulatuses hüvitamisele pankrotivara arvel. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik D I.
lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.