KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16214 Tsiviilasi

) § 12 lg 8 nõuetele, sest sisaldab õiguslikule vormile viitavale täiendile (OÜ) lisaks ainult numbreid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi määruse määruskaebuse, milles palub määrus tühistada ning kandeavaldus rahuldada, muuta põhikiri ja ärinimi ja kanda äriregistrisse uus ärinimi 116 OÜ. Määruskaebuse kohaselt on aastatel 2002-2018 registreerinud Tartu Maakohtu registriosakond arvukalt ärinimesid, mis on sarnased avaldaja soovitava ärinimega, koosnedes lisaks äriühingu liigile viitavale täiendile üksnes numbritest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus ei saa ise kandeavaldust rahuldada, mistõttu saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
3. Avaldaja soovib oma ärinime muuta 116 OÜ-ks. Ärinimele kohalduvad nõuded on sätestatud äriseadustiku
4. peatükis. Kohtunikuabi leidis, et ärinime registreerimise välistab

§ 12lg 8, mille kohaselt peab ärinimi olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

Ringkonnakohus leiab, et

§ 12

lg 8 ei välista ega keela numbritest koosneva ärinime registreerimist.

§ 12

lg-t 8 tuleks tõlgendada pigem selliselt, et keelatud on mitte eesti-ladina tähestike kasutamine ärinimes. Liigselt kitsendav on käsitlus, mille kohaselt ei kuulu numbrid tähestiku hulka. Ringkonnakohtu arvates tuleb lähtuda sellest, et ärinime oleks võimalik sõnalisel kujul välja hääldada, nii et ärinimi oleks lisaks kirjapildile ka kõnes kasutatav. Kuna numbreid on võimalik sõnaliselt hääldada (lisaks on võimalik numbreid ka sõnadena välja kirjutada), siis ei ole põhjendatud keelduda üksnes numbritest koosneva ärinime registreerimisest. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud numbritest koosnev ärinimi koos ühingu õiguslikule vormile viitava täiendiga. Küll tuleb kontrollida, kas ärinimi (sh ka numbritest koosnev ärinimi) vastab muudele ärinimele esitatavatele nõuetele. Eelkõige peab ärinimi võimaldama äriühingut selgesti identifitseerida (

§ 11

) ja teiseks peab ärinimi vastama ka headele kommetele (

§ 12lg 2).

Ärinime identifitseerimisvõime hindamisel saab muuhulgas lähtuda sellest, kas ärinime on võimalik mõistlikult meelde jätta, et ärinimi oleks tavakäibes kasutatav. Üksnes numbritest koosneva ärinime puhul võib seega eristatavuse probleeme tekitada väga pikk (nt kümnest või enamast numbrist koosnev) numbrite jada. Pikk ja seostamatu numbrite jada või ka keeruline numbrite ja tähtede kombinatsioon võib viidata ka õiguste kuritarvitamisele. Seejuures tuleks 2 muuhulgas hinnata, kas niisuguse ärinime valiku eesmärgiks võib olla äriühingu identiteedi osas segaduse tekitamine. Praegusel juhul on soovitud ärinimi „116 OÜ“ ringkonnakohtu hinnangul piisava eristusvõimega ning tavainimesele ei valmista kolmest numbrist koosneva kombinatsiooni meeldejätmine üldjuhul raskusi. Selliselt ei viita ärinime valik ka õiguste kuritarvitamisele. Järelikult keeldus kohtunikuabi põhjendamatult kandeavalduse tegemisest.

1. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud, et määruskaebuselt oleks riigilõiv tasutud, ei saa määruskaebuse esitaja taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 4 alusel. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st
2. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp