KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Tartu Ringkonnakohus 26. oktoober 2018 1-17-11714 Maarika Kuusk, T

§ 238lg 2 alusel mõisteti I. Orava karistuseks 1 aasta vangistust. Kar

S § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra. I. Oravale mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I. Orava karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
3. novembrist
4. Karistus lõpeb
5. mail
8. augustil 2018 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid I. Orava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör vabastamist ei toeta.
9. Tartu Maakohtu
10. oktoobri
11. a määrusega jäeti I. Orav enne tähtaega karistuse kandmiselt elektroonilise valvega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.
12. I. Orava puhul on uute kuritegude toimepanemise risk äärmiselt kõrge. Tegemist on paadunud kurjategijaga, kes on sooritanud väga palju kuritegusid ning korduvalt ka vanglas olnud. Seega ei ole mingit alust eeldada, et praegune karistus teda õiguskuulekusele suunaks. I. Orav vabanes tingimisi ennetähtaegselt möödunud aasta septembris. Hoolimata alkoholikeelust, hakkas I. Orav alkoholi tarvitama, ei läinud kriminaaalhooldaja juurde ja pani toime uue kuriteo. Seetõttu ei ole I. Orava lubadused alkoholi tarvitamisest loobuda vähimalgi määral usutavad. Süüdlane tunnistas ka istungil, et on selliseid lubadusi jaganud korduvalt varemgi. I. Orava käitumine ja varasemad lubadused näitavad, et I. Orava lubadused ei ole samahästi midagi väärt. Alkoholi tarvitamine toob aga varem või hiljem kaasa uued kuriteod.
13. I. Orava vabastamise vastu rääkivad asjaolud on niivõrd kaalukad, et nende kasuks rääkivad asjaolud kahvatuvad. I. Oraval on juba 4 aastat olnud laps, ent see pole takistanud tal kuritegusid toime panemast. Sama saab öelda pereliikmete ning töö kohta. Eluviisitreeningut on I. Orav läbinud ka varem, ent sellest ei ole kasu olnud. Vangla kaalub I. Orava paigutamist avavanglasse, ent on tema ennetähtaegse vabastamise vastu. Mingit ebaloogilisust kohus selles ei näinud: avavangla tingimused ei ole küll nii karmid kui suletud sektoris, ent inimene allub rangetele tingimustele ning seetõttu on alkoholi tarvitamine äärmiselt keeruline. On kõigiti võimalik, et I. Orav suudab avavanglas korralikult käituda. Küll aga muutub kõik vabanedes, kui I. Oraval on võimalus jälle jooma hakata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused I. Orav ja tema kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ning I. Orava vabastamist.
15. I. Orav leiab kaebuses, et tema karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täidetud. Ta ei vaidle vastu oma suurele paturegistrile, ent see karistus on pannud teda aru saama, kui oluline on seadust järgida. Ta ei ole kohtule kunagi valetanud, ent tema elus on olnud palju tagasilangusi. Eluviisitreeningust on I. Orav saanud teadmisi kuidas nendega toime tulla. Lapsest sai I. Orav teada alles
16. a, st varem ei ole lapse olemasolu I. Oravat kuidagi muutnud. Pragu on laps pannud I. Oravat elu ümber hindama. I. Orav elab nüüd usus ja palves ning on leidnud rahu ja uue eluviisi. Alkoholist tulenev risk ja probleemid on täielikult maandatud ja palub end ennetähtaegselt vabastada. Suhted perega ja nende toetus on I. Orava jaoks olulised, sest paljud ei aktsepteeri I. Orava pöördumist usku. Vangla iseloomustus on aegunud, kuna I. Orava suhtumine on täielikult muutunud. Vangla töö on puudulik, kuna lähtub numbritest ja programmidest.
17. Kaitsja märgib, et I. Orav on karistuse kandmise ajal käitunud hästi, samas aga leiab vangla, et kinnipeetav on ohtlik (oht seisneb vägivalla kasutamises, kehavigastuste tekitamises relvataoliste esemetega, liikluses ohtlike olukordade tekitamises ja vanglas narkootikumide tarvitamises). See väide on arusaamatu, kuna viimase karistuse kandmise ajal ei ole I. Orav mingeid õiguserikkumisi toime pannud. Tartu Vangla materjalides esitatud uue kuriteo tõenäosuse arvestamise alused ei ole järgitavad ning nende põhjal järelduste tegemine ei ole asjakohane.
18. Kaitsja nõustub, et I. Oravat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ent sellest ei saa järeldada, et tema ellusuhtumine ei muutu. Tegemist on 30-aastase inimesega, kellel on aega oma elu muuta. Vanuse lisandudes on süüdimõistetud suutnud oma senist elukäiku paremini analüüsida ja teha otsuseid, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. Süüdimõistetul on vabanedes elu- ja 2

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

11.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kolleegiumi hinnangul on esitatud määruskaebused tervikuna perspektiivitud ning nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
2. aprilli
3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on I. Orava ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et I. Orava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. I. Orava selgitus, et just praegune vangistus on toonud ta ellu muutuse ning määruskaebustes esitatud lubadused ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, et Tartu Vangla materjalides esitatud uue kuriteo tõenäosuse arvestamise alused ei ole jälgitavad ning nende põhjal järelduste tegemine ei ole asjakohane, ent kohus ei olegi rajanud kaalutlust vangla materjalides kajastatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. 3

§ 390lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus I.

Orava ja tema kaitsja määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata. 14. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust ühe tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud

§ 187lg 2 I lause järgi I. Orava kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4