1-17-5264/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5264 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus, millega jäeti Ilja Koljakin (ik 39401042245) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
8. septembri 2018 määrus, millega Ilja Koljakin jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Viira&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ilja Koljakinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot. Mõista Ilja Koljakinilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ilja Koljakin kannab Viru Vanglas 1 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust, kuna ta tunnistati süüdi Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi. Vangistuse algusaeg on
10. aprill 2017 ja see lõpeb
11. veebruaril
13. Vangla ja prokurör ei toeta I. Koljakini vabastamist tingimisi enne tähtaega.
14. Viru Maakohtu
15. septembri
16. a määrusega jäeti I. Koljakin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused I. Koljakini ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Karistusregistri andmete järgi on I. Koljakinil kuus kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab viiendat vangistust. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ja reaalsed vangistused talle eripreventiivset mõju avaldanud. Kuritegude iseloom on jäänud samaks – I. Koljakin paneb toime varavastaseid kuritegusid, mida varem soodustas sõltuvus narkootikumidest, praegu aga kehv majanduslik olukord. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tema käitumine vangistuses ei ole õiguspärane. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht OÜ-s X, ent tema varasem elukäik näitas, et tal praktiliselt puudub töökogemus. K-Raha seisuga on I. Koljakinil tasumata nõudeid üle 5500 euro, mis mõjub negatiivselt tema majanduslikule toimetulekule. Kuritegude toimepanemine grupis viitab kriminaalse tutvusringkonna olemasolule ja mõjutatavusele. Kinnipeetav on varem vanglas toime pannud kuriteo autoriteedi saamiseks teiste kinnipeetavate seas. Varem oli kinnipeetaval probleeme narkootikumidega, ent enda sõnul ei ole ta 2,5 aastat narkootilisi aineid tarvitanud ning on sotsiaalprogrammide läbimise tulemusena motiveeritud senist eluviisi muutma. Vahepeal oli I. Koljakin paigutatud ka avavanglasse, ent seoses nõuete rikkumisega toodi ta tagasi kinnisesse osakonda. Positiivsena tõi kohus välja kinnipeetava töötamise vanglas, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise ning vestlused ja AN tugigrupis osalemise. Vabanemisel on I. Koljakinil kindel elukoht elukaaslase ja alaealiste lastega. Kohtu jaoks olid siiski negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamad – ei ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ega käitumiskontrollile allutamine ei hoia ära uue kuriteo toimepanemist, sest kinnipeetav on ka varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja tema karistus on kahel korral täitmisele pööratud katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu. MÄÄRUSKAEBUS
17. M. Viira esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja vabastada I Koljakin ennetähtaegselt kohaldades tema suhtes katseaja lõpuni käitumiskontrolli. Põhipõhjused selleks on järgmised. I. Koljakinit positiivselt iseloomustavad aspektid kaaluvad üles negatiivse. Kohus ei ole vääriliselt hinnanud I. Koljakini osalemist erinevates sotsiaalprogrammides, mis on teda täielikult motiveerinud end muutma. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil.
18. novembril 2017 sündis I. Koljakinile poeg ning kogu pere ootab teda väga koju. I. Koljakinil ei ole riske alkoholi ja narkootikumidega seoses. Juba peale viimast vabastamist ei tarvitanud ta kumbagi neist, ent nõustub vastavasisulisi keelde järgima, kui kohus vajalikuks peab. I. Koljakinile on garanteeritud töökoht, mis võimaldab talle sissetuleku. Tööga toimetulemist näitab töötamine vanglas koristaja, köögitöölise ja toidujagajana. Vangla iseloomustuses väljendatud uue kuriteo riskiprotsendid ei põhine millelgi ning nendega ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel 2 arvestada. Prokuratuur ei ole põhjendanud oma negatiivset seisukohta ja seetõttu ei saa seda pidada piisavaks aluseks kohtulahendi tegemisel. I. Koljakini ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud nii tema perekonna kui ühiskonna huvidega. I. Koljakin vabaneb 5 kuu pärast ning mõistlik oleks praegu kohaldada tema üle käitumiskontrolli, mis aitaks tal valutumalt ühiskonda sulanduda. Mõne kuu pärast vabaneks ta igasuguse kontrolli ja kohustusteta. Kaitsja on veendunud, et I. Koljakin suudaks käitumiskontrolli nõuded täita. Kaitsja ei nõustu kohtumäärusest tuleneva arusaamaga, et I. Koljatini väärtushinnangute muutmine ja karistuseesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
19. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad I. Koljakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
20. Kaitsja hinnangul ei ole kohus vääriliselt hinnanud I. Koljakini osalemist erinevates sotsiaalprogrammides, mis on teda täielikult motiveerinud end muutma. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Antud asi on positiivsena määruses ka kajastamist leidnud. Ringkonnakohus leiab siiski, et pärast sotsiaalprogrammi läbimist (kus tõepoolest on välja toodud I. Koljakini motivatsioon end muuta) toime pandud 3 distsiplinaarüleastumist näitavad, et ka sotsiaalprogrammi läbimine ei pane I. Koljakinit norme järgivalt käituma. Kohus on välja toonud sellegi, et I. Koljakin tuli taas ümber paigutada avavanglast kinnisesse osakonda seoses nõuete rikkumisega. See kõik seab suure kahtluse alla kaitsja väited I. Koljakini muutumise kohta ka selle karistuse kandmise ajal.
21. Teiseks on kaitsja välja toonud, et I. Koljakinil ei ole riske alkoholi ja narkootikumidega juba peale viimast vabastamist ei tarvitanud ta kumbagi neist. Ka see väide vastab tõele, sest viimati tarvitas I. Koljakin narkootikume umbes 2,5 aastat tagasi ja alkoholi osas ei ole samuti viimasel ajal probleeme täheldatud. Kohus on määruses ka välja toonud, et I. Koljakini varasemad kuriteod olid seotud sõltuvusega narkootilistest ainetest, hiljem aga on ta pannud kuritegusid toime majanduslikel põhjustel. Ringkonnakohus näebki suurt ohtu uute kuritegude toimepanemiseks I. Koljakini puhul just varavastaste kuritegude osas. Kohtupraktika pinnalt võib öelda, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur muuhulgas varguste puhul. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Korduvkaristatus varguste eest, mis muuhulgas on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt osundab ülisuurele ohule uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik I. Koljakini puhul uusi kuritegusid ära hoida. On ta ju varem korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja pannud toime uue kuriteo, samuti rikkunud käesoleva vangistuse ajal avavanglas olles väljaspool vanglat liikumise trajektoori. 3
22. Kindla sissetuleku saamine oleks iseenesest võetuna vägagi positiivne ja vabastamise poolt rääkiv argument. Samas on aga kinnipeetava töökogemus puudulik. Iseloomustuse kohaselt on ta vaid 3 päeva töötanud ametlikult ja mitmel erialal ka mitteametlikult. Seega ei pruugi ta garanteeritud töökohta jääda ja sellisel juhul jääksid kriminaalhooldusega seatud eesmärgid täitmata. Ka enda arvele võtmise kohustuse panemine Töötukassas ei pruugi soovitud tulemust anda. Iseloomustusest nähtuvalt on I. Koljakin varem töötuna arvel olnud, ent võeti arvelt maha, kuna ta ei ilmunud kohale (KoTo lk 54). See, et
23. novembril 2017 sündis I. Koljakinile poeg ning kogu pere ootab teda väga koju, toetab samuti ennetähtaegset vabastamist, ent kuna praegusel ajal esineb liiga suur risk, et süüdlane paneb vabanedes toime uue kuriteo, siis ei kaalu pere olemasolu üles kõike muud, millel ringkonnakohus varem juba peatus.
24. Kaitsja on õigesti leidnud, et vangla poolt iseloomustuses väljendatud uue kuriteo riskiprotsendid ei põhine millelgi, ning nendega ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel arvestada. Ka prokuratuur ei ole põhjendanud oma negatiivset seisukohta ning seetõttu ei saa seisukohta pidada piisavaks aluseks kohtulahendi tegemisel. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saagi väita, et kohus oleks teinud oma lahendi tuginedes riskiprotsentidele. Kohus ei ole neid põhjendavas osas isegi käsitlenud. Samuti on lahendis vaid ära mainitud, et prokuratuur vabastamist ei toeta, samas kui põhjendused, miks kohus sellise seisukohaga nõustub ja I. Koljakinit ei vabasta, on esitatud lahendis endas. Kohus on seotud prokuratuuri arvamusega vaid põhjendamiskohustuse läbi.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
26. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi I. Koljakini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4