1-17-5690/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5690 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus Oleg Kurilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Oleg Kurilovi (ik 37606162738) kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON 1 2 3 4 Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrata advokaadibüroole In Jure advokaat Marko Paabumetsa poolt Oleg Kurilovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Mõista Oleg Kurilovilt riigituludesse välja menetluskulu 120 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Oleg Kurilovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 12.06.2017 otsusega tunnistati O. Kurilov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 11 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 346 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati vangistusega 11 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.08.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud ja 9 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti O. Kurilovile 1 aasta 10 kuud ja 6 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.06.2017 ja lõpeb 14.04.
6. Tartu Vangla esitas 02.05.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Kurilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 04.09.2018 määrusega jäeti O. Kurilov vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused O. Kurilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamiseks, kuid puuduvad materiaalsed alused.
8. Maakohtu hinnangul on olemas tõenäosus, et vabanemise korral võib O. Kurilov hakata toime panema uusi kuritegusid, kuigi kohtutoimiku materjalides on ka palju asjaolusid, millised räägivad O. Kurilovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Maakohus luges positiivseks, et O. Kurilovil on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. O. Kurilovil puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja riigikeeleõppe tasemel B1, mis viitab, et üldjoontes on isiku käitumine olnud hea. Ka esinevad süüdlasel tervisega probleemid, millised vajavad meditsiinilist sekkumist.
9. Hoolimata eeltoodust ei ole maakohus veendunud, et O. Kurilov suudaks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Tegemist on inimesega, kellele on süütegude toimepanemine olnud elustiiliks. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kaheksa ning isik kannab käesolevalt neljandat reaalset vangistust. Kuritegusid on olnud sedavõrd palju, et maakohut ei veena O. Kurilovi poolt avaldatu, et läbitud sotsiaalprogrammid panid teda mõtlema, et kuritegudele viib alkohol ning ta on valmis alluma ravile. Kinnipeetav väljendab küll sõnades valmisolekut alkoholist loobumiseks ja allumiseks ravile, kuid maakohus siiski ei näe, et O. Kurilov oleks midagi selle heaks ette võtnud, näiteks ühinenud vangistuses alkohoolikute tugigrupiga. Maakohtule jääb mulje, et pigem loodab süüdlane vaid kohtu poolt määratavale ravile. O. Kurilovil puuduvad toetavad lähedased ning tema suhtlusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Uute kuritegude toimepanemise ohule viitab ka O. Kurilovi varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine. Maakohtule esitatud materjalidest ilmneb, et süüdlane ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest, on esitanud ametnikele ebaõiget informatsiooni ning olnud tagaotsitav, kuna ei ilmunud erakorralise ettekande arutamisele.
10. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et O. Kurilovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus ei ole kindel, et süüdimõistetu allutamine kriminaalhooldusele ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O. Kurilovi kaitsja advokaat M. Paabumets, kes leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 338 p 3 sätteid, mistõttu kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja O. Kurilov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2
12. Kaitsja hinnangul on maakohus omistanud O. Kurilovi varasemale elukäigule ebaproportsionaalselt kaalukat tähendust. Kuigi tuleb möönda, et isik on varasemalt õigusrikkumisi toime pannud, siis käesoleval juhul nähtub isiku ütlustest tema tõsimeelne soov õiguskuulekale teele asuda, mida kinnitab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, mille sihtgrupiks on süüdimõistetud, kellel on sõltuvusprobleemid. O. Kurilovi poolt kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Isiku ütlustest nähtuvalt on sotsiaalprogramm talle mõju avaldanud – O. Kurilov on väljendanud, et ei hakka alkoholi enam tarvitama. Ta tahab normaalselt elada, väärtustab pereelu ning soovib naisega suhted korda saada. Samuti puuduvad O. Kurilovil distsiplinaarkaristused, mis täiendavalt näitab, et isik suudab temale pandud kohustusi ja piiranguid järgida ning oma käitumist kontrollida ja suunata. Samuti on O. Kurilov läbinud riigikeeleõppe B1 tasemel, mis avardab töövõimalusi ning parandab väljavaateid hakkama saamiseks. Eelnevast tulenevalt on ebaõige ja põhjendamata maakohtu seisukoht, et peale kindla elukoha ei ole kohtule esitatud materjalides midagi konkreetset, millele võiks rajada motivatsiooni õiguskuulekaks elamiseks.
13. O. Kurilov asub vabanemise korral elama oma tööandja juurde, kes saab teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Samuti on lootust, et laabuvad suhted naisega, kellele O. Kurilov on lubanud alkoholist loobuda. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kinnipeetaval puudub toetusvõrgustik – kuigi see ei pruugi olla suur, on see siiski olemas.
14. Kuigi O. Kurilovil on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldustega, siis käesoleval juhul on O. Kurilov vangistuses viibimise ajal tõestanud, et ta suudab temale kehtestatud kontrollnõudeid järgida. O. Kurilovil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isik on võtnud eesmärgiks edasisest õigusvastasest käitumisest hoiduda ning on pöördunud õiguskuulekale teele. Kaitsja hinnangul on maakohus ületähtsustanud varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumist ning on põhjendamatult kõrvale vaadanud süüdimõistetu käitumisest käesoleva karistuse kandmise ajal.
15. Tartu Ringkonnakohtu 19.09.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 28.09.2018 esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta O. Kurilovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
17. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, maakohus ei ole eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 4), jõudes seeläbi õigele järeldusele, et O. Kurilov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
18. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks O. Kurilov tuleb karistuse kandmiselt 3 tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud.
19. Vastusena määruskaebuses toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole isiku varasemale elukäigule omistanud ebaproportsionaalselt kaalukat tähendust. Isiku varasemad karistused (kehtivaid karistusi kolm, viibib kinnipidamiskohas neljandat korda) ning ebaõnnestunud kriminaalhooldustel viibimised on O. Kurilovi elukäiku iseloomustavateks andmeteks, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale varasemalt mõistetud karistused on täitnud oma eesmärki. Ühtlasi saab seeläbi anda hinnangu sellele, kas isiku ennetähtaegne vabastamine täidaks oma eesmärki, s.o kas isik oleks suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti toob kaitsja kaebuses välja, et isik on käesoleva vangistusega näidanud, et suudab temale pandud kohustusi täita, mistõttu on maakohus ületähtsustanud varasemaid ebaõnnestunud kriminaalhooldusi. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et range järelevalve tingimustes kinnipidamiskohas karistuse kandmine ning vabaduses kriminaalhooldustingimuste täitmine on olemuslikult väga erinevad karistuse kandmise liigid. O. Kurilovi varasem elukäik näitab, et ta ei ole vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimusi, kui vangistusega võrreldes leebemat karistust, täitma, kuna temale tingimisi määratud karistused on rikkumiste tõttu pööratud täitmisele. Ühtlasi on O. Kurilovi puhul olemas oht, et ta asub vabaduses ka uusi kuritegusid toime panema. Nimelt on O. Kurilov toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid. Tema töökogemus on aga juhuslikku laadi ning tal puudub pikaajalise töötamise kogemus, mistõttu on vabaduses kindla töökoha leidmine selle võrra raskendatud. Seega eksisteerib oht, et rahaliste vahendite puudumise korral asub O. Kurilov end elatama läbi varguste toimepanemise.
20. Kokkuvõtvalt tuleb O. Kurilov jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna O. Kurilovi varasem elukäik annab tunnistust, et isiku allutamine kriminaalhooldusele ei täida oma eesmärki ning isik on orienteeritud kuritegude toimepanemisele, konkreetsemalt enda elatamisele läbi kuritegude toimepanemise.
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 04.09.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
22. O. Kurilovi kaitsja advokaat M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 120 eurot O. Kurilovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4