KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2018 1-17-7545 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Maksim Perovi (isikukood 37808060318) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- septembri
- a määrus Maksim Perovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jane Pajus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus tunnistas
- augusti
- a otsusega Maksim Perovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-t 2 kohaldades 6-kuulise vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis M. Perovi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust. M. Perovi karistusaeg algas
- novembril 2017 ja lõpeb
- mail
- augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Perovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetasid M. Perovi ennetähtaegset vabastamist.
- Tartu Maakohus jättis
- septembri
- a määrusega M. Perovi karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus leidis, et täidetud ei ole eeldused, mis on vajalikud elektroonilise valve kohaldamiseks. M. Perov pidi minema elama oma ema juurde. Rahvastikuregistri andmete kohaselt suri kinnipeetava ema
- septembril
- Maakohtul puuduvad andmed selle kohta, kes on M. Perovi emale kuulunud korteri pärija(te)ks. Elektroonilise valveseadme paigaldamiseks peab süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või omaniku kirjalik nõusolek selleks. Maakohtu hinnangul ei saaks M. Perovi ennetähtaegselt vanglast vabastada aga ka juhul, kui tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks oleksid täidetud. M. Perovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab juba kolmandat vanglakaristust. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes M. Perov tingimisi enne tähtaega
- oktoobril
- Ärakandmata karistus tuli aga täitmisele pöörata, kuna M. Perov pani katseajal toime uue kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise narkojoobe seisundis. Selle kuriteo sooritas süüdimõistetu tingituna narkosõltuvusest. Seega on M. Perovi puhul uute kuritegude toimepanemise ohuteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Positiivne on see, et M. Perov on väljendanud valmisolekut narkootikumide tarvitamisest loobuda. Tähele tuleb aga panna, et ka eelmise vangistuse kandmiselt vabanedes proovis süüdimõistetu narkootilisi aineid enam mitte tarvitada. Tal tekkis aga tagasilangus, ta tarvitas narkootikume ja pani toime kuriteo. Senise eluviisi muutmine nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei olnud veendunud, et M. Perov oleks selleks suuteline vaatamata vanglas läbitud rehabilitatsioonile, töökoha olemasolule ja asjaolule, et ta on asunud tasuma võlgu. Oluline on seegi, et M. Perovil ei ole toetavat lähivõrgustikku (tema ainsaks lähedaseks oli ema) ja eelmisel korral tekkis tagasilangus just ema haigestumise tõttu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Perovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ning teha asjas uue lahendi, millega M. Perov vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
- Kaitsja märgib, et ta sai M. Perovi ema surmast teada 15–30 minutit pärast kohtuistungit, kus arutati kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust. Ta edastas selle info kohtule. Maakohus oleks pidanud kohtuliku uurimise (või kohtuvaidlused) KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel uuendama ning pärimisega seonduvad küsimused välja selgitama. Kohus seda ei teinud. Riigikohus on leidnud, et kannatanu pärija väljaselgitamise vajadus on käsitatav KrMS § 307 mõttes kriminaalasja lahendamiseks olulise asjaoluna (RKKK 3-1-1-87-09, p 7). Kaitsjale teadaolevalt on M. Perov oma ema ainukene pärija ja seega on tal elukoht olemas. Vangla koostatud dokumentidest pidi ka kohtule teada olema, et M. Perov on oma ema ainuke poeg ning emal ja isal suhted praktiliselt puuduvad. Isal on uus perekond.
- Kaitsja hinnangul on kinnipeetav võimalik ennetähtaegselt vanglast vabastada. M. Perov on vangistuses läbinud aktiivse rehabilitatsiooni ja olnud korduvalt kaasatud tööhõivesse. Ta kahetseb kuritegusid. M. Perovi püüdlused näitavad, et ta soovib oma elu muuta, käituda seaduskuulekalt ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldaja tugi aitaks M. Perovil vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kuna M. Perov on oma ema pärija, on tal vabanemisel kindel elukoht, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadmed. M. Perovile on garanteeritud töökoht puusepana. Vajadusel on M. Perovil võimalik pöörduda abi saamiseks isa poole. M. Perov on valmis käima ka „Anonüümsete Narkomaanide“ koosolekutel ja võitlema narkosõltuvusega. Eelmise vangistuse järel toimunud tagasilangus oli tingitud sellest, et M. Perov sai teada ema haigusest. Probleemiga tegelemise asemel valis ta kergema tee ja tarvitas narkootilist ainet.
- Veel toonitab kaitsja, et M. Perovi varasem elukäik oli teada ka Tartu Vanglale ja prokuratuurile, kes sellele vaatamata toetasid tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 307 lg 1 sätestab juhtumid, millest mõne esinemine annab kohtule aluse kohtuotsuse tegemine katkestada ning naasta kohtuliku uurimise (KrMS 10. ptk 4.
- jg)ja/või kohtuvaidluse (10. ptk 5.
- jg)staadiumisse. Ehk siis KrMS § 307 kohaldub kriminaalasja arutamisel üldmenetluses, kui kohus on lahkunud otsuse kirjutamiseks nõupidamistuppa. KrMS 18. ptk 4. jg, täpsemalt selle § 432, ei reguleeri olukordi, kus kohtuliku uurimise uuendamise vajadus tekib kohtulahendi täitmise staadiumis küsimuste lahendamisel, mis KrMS § 432 lg 3 kohaselt tuleb obligatoorselt läbi vaadata suulises menetluses. KrMS § 432 lg 3 alusel vaatab kohus suulises menetluses läbi ka süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimused. Kuna seadusandja ei ole KrMS 18. ptk 4. jaos ette näinud kohtu võimalust vajadusel kohtulik uurimine uuendada, leiab kohtukolleegium, et analoogia alusel rakendub KrMS § 307 (välja arvatud selle lg 1 p 2) ka kohtulahendi täitmist puudutava küsimuse lahendamisel suulises menetluses. 9. Kohtuistungi toimumise ajal 14. septembril 2018 oli kohtule teada, et ennetähtaegse vabanemise korral pidi M. Perov elama asuma oma ema juurde ning tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks olid täidetud. Teave M. Perovi ema surmast jõudis kohtuni ja kohtuistungi protokollist selguvalt ka kinnipeetavani alles pärast kohtuistungi lõppemist 14. septembril 2018. Tekkinud oli kahtlus, kas M. Perovil on võimalik ema korteris elada ja kas talle saab elektroonilist valvet kohaldada. Ehk siis tõusetunud oli küsimus sellises asjaolus, mis mõjutas kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise võimalust. 10. Kaitsja märgib seega õigesti, et maakohus oleks saanud KrMS § 307 lg 1 p-st 1 juhindudes (seda sätet analoogia korras rakendades) kohtuliku arutamise uuendada seoses vajadusega välja selgitada, kas kinnipeetaval on vabaduses elukoht ja kas elektroonilise valve kohaldamise tingimused on endiselt täidetud. Erinevalt kaitsjast ei heida ringkonnakohus maakohtule kohtuliku arutamise uuendamata jätmist aga ette. Kohus ei välistanud M. Perovi ennetähtaegselt vanglast vabastamist üksnes seetõttu, et elektroonilise valve rakendamise eeldused on täitmata. Maakohus märkis otsesõnu, et süüdimõistetut ei saaks ennetähtaegselt vanglast vabastada ka juhul, kui tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks oleksid täidetud. Esimese astme kohtu hinnangul ei ole M. Perovi vabastamine KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi arvestades võimalik. Seega, isegi kui kohtuliku uurimise uuendamise käigus oleks kinnitust leidnud, et M. Perov on oma ema ainupärija, ta saab plaanitud viisil ema korterisse elama asuda ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded on täidetud, ei oleks see teadmine kohtu lõppotsustuse seisukohalt midagi muutnud. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Perovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole KarS 76 lg-s 4 sätestatud sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud. 12. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). 13. M. Perovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on tal kaks. Ka vangistuses on ta olnud korduvalt. Viimase kuriteo (mootorsõiduki juhtimine narkootilise joobe seisundis) pani M. Perov toime, kui ta oli Tartu Maakohtu 21. septembri 2016. a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud. Kuna süüdimõistetu kuritegelik käitumine on kordunud vaatamata reaalselt kantud vanglakaristustele ning talle antud võimalusele vabaneda vanglast ennetähtaegselt, siis on oht, et M. Perov võib vabaduses taas toime panna uued kuriteod. Taolise ohuprognoosi tegi ka maakohus. 3
(4)- Uute kuritegude toimepanemise riskitegurina nimetas maakohus õigesti M. Perovi sõltuvust narkootilistest ainetest. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguvalt hakkas süüdimõistetu sõltuvusaineid tarvitama 25-aastaselt. M. Perov proovis erinevaid narkootilisi aineid, kuid igapäevaselt tarvitas ta fentanüüli. Üldteadaolevalt on tegemist väga tugevatoimelise narkootikumiga. Arvestades seda ja asjaolu, et süüdimõistetu on narkootikume tarvitanud ligemale viieteistkümne aasta jooksul, kahtleb ringkonnakohus, kas M. Perov suudab vabaduses narkootikumidest loobuda. Taolisi kõhklusi tugevdab teave selle kohta, et olles vabanenud eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, tarvitas M. Perov narkootikume. Tähele tuleb panna, et ka toona oli süüdimõistetu vanglas läbi teinud aktiivse narkorehabilitatsiooni ning väljendanud nii sõnades kui tegudes motiveeritust sõltuvuskäitumine seljatada. M. Perovi enda sõnul tabas teda tagasilangus seetõttu, et ta sai teada ema haigestumisest. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu selline kommentaar selgitab teatud määral tema libastumist, kuid ei vabanda isiku poolt temale kohtumäärusega pandud keelu rikkumist (keeld mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid) ning narkojoobe seisundis uue, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.
- Ohuprognoos, et M. Perov võib vabaduses toime panna uue kuriteo, põhineb seega tema eelneval elukäigul. Kinnipeetava õiguskuulekusest vanglas, tööhõives osalemisest ja sõltuvusprobleemiga tegelemisest ei saa järeldada, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. M. Perovi käitumine viitas positiivsele arengule ka eelmise vangistuse ajal, mille kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega vabastati. Vabaduses tarvitas ta aga ikkagi narkootilisi aineid ja pani katseajal toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ka elu- ja töökoha olemasolu ei loo garantiid, et süüdimõistetu kuriteod on jäänud minevikku.
- aastal ennetähtaegselt vabadusse naastes oli M. Perovil nii elu- kui ka töökoht. Nüüdsest erinevalt sai ta loota ka ema abile. Samuti oli kinnipeetaval võimalik saada tuge ja nõustamist kriminaalhooldusametnikult. Süüdimõistetu pani aga ikka toime kuriteo.
- Määruskaebuse esitaja leiab veel, et maakohus pidanuks arvestama vangla ja prokuratuuri kinnipeetava vabastamist toetavate seisukohtadega. Ringkonnakohus selgitab, et prokuratuuri ega vangla seisukoht kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuses ei ole kohtule siduv. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seda põhistamiskohustust on maakohus ka täitnud. Kohtumäärusest selgub põhjendus selle kohta, miks kohus jaatas uute kuritegude toimepanemise ohtu vaatamata sellele, et M. Perov on vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud narkorehabilitatsioonis, töötanud majandusabitöödel ning tal on vabaduses töökoht.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ja M. Perovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 4
(4)