← Eesti

2-17-169/77

Obsah (8)§ 62§ 429§ 432§ 168§ 386§ 150§ 195§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-169 Tsiviilasi OSAÜHING FILKESTER hagi A F vastu k

§ 62lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OSAÜHING FILKESTER hagi A F vastu kahju hüvitamise nõudes. 10.10.2018 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Avalduse on allkirjastanud ka kostja. Pooled märgivad, et on saavutanud kohtuvälise kompromissi ning kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. 2 Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled on kohtuväliselt kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma võimalikud menetluskulud ise.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 3.

§ 386

lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hageja taotlusest ning asjaolust, et tsiviilasjas 2-17-169 on esitatud hagist loobumise avaldus, kuulub Harju Maakohtu 10.01.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele. 4.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 3400 eurot. Hageja avaldus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud. Kohus rahuldab

§ 150

lg 2 p 2 alusel hageja avalduse tasutud riigilõivust poole, s.o riigilõivu 1700 euro tagastamiseks. 5.

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus on seisukohal, et kuna hagi tagamine kuulub tühistamisele, siis tuleb hagejale tagatisraha summas 234 300,60 eurot tagastada. Kostja on kinnitanud, et hagi tagamisega ei ole talle kahju tekitatud ning tal puuduvad vastuväited hagi tagamise tagatise tagastamise osas. 6. Juhindudes

§ 64

lg 2 ning § 661 lg 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse 3 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.