Obsah (7)

§ 652§ 654§ 442§ 5§ 230§ 171§ 150

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16572 T

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 21.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 22. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 23. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud hageja argumendid ja tõendid analüüsimata. Maakohus põhjendas vastavuses

§ 442lg-s 8 sätestatuga, miks ta hageja väidetega ei nõustunud.

Apellatsioonkaebuses ei ole viidatud hageja tõenditele, mis oleks jäänud kohtu poolt hindamata. 24.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 5

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud 22.11.2016 suulise müügilepingu sõlmimist. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise kinkelepingu. Maakohus on VÕS § 259 lg-s 1 sätestatut hinnanud koosmõjus VÕS § 265 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud piisavas ulatuses. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal kulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. 27. Hageja esitas 15.05.2018 taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Apellatsioonkaebuse hind on 6015,35 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja tasus riigilõivu 575 eurot. Seega on taotlus põhjendatud.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna hageja tasus riigilõivu ettenähtust 125 eurot rohkem, siis tuleb enamtasutud riigilõiv tagastada. Vastavalt taotlusele tuleb riigilõiv kanda hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 6