Obsah (10)

§ 423§ 338§ 477§ 315§ 173§ 172§ 174§ 178§ 427§ 426

2-18-6891 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08.2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6891 Tsiviilasi Tallinna kohtutäituri Hille Kudu aval

§ 423

lg 1 p 8 ning 477 lg 1 alusel jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks (hiljemalt

1. augustiks 2018) andmeid, mis võimaldaksid võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada.
2. Avaldaja esitas 01.08.2018 vastuse, milles kohtutäitur teavitas, et tal ei ole õnnestunud välja selgitada võlgniku tegelikku elu- või asukohta. Seejuures märgib kohtutäitur, et võlgniku rahvastikuregistri andmete (telefoninumber, e-posti aadressi domeen), suhete (juhatuse liige ning ainuosanik on ühiste laste ema), 10.04.
3. a esitatud vara nimekirja (võlgniku sõnul abistab ta J P, kes on juhatuse liige ning ainuosanik) ning varasema töölepingu (kehtiv kuni 31.01.2018) alusel on kohtutäituri hinnangul põhjust eeldada, et võlgnik on tänaseni seotud ettevõttega G A OÜ (xxx), millest tulenevalt võib võlgnik asuda aadressidel xxx (ettevõtte registri järgne aadress); xxx (ettevõtte kodulehel (xxx) kuvatud aadress). Kohtumääruse põhjendused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 338

lg 1 p 1 alusel tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Seega on võlgniku täpsete andmete, s.h elu- või asukoha väljaselgitamise kohustus avaldajal.

§ 423

lg 1 p 8 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Kohus leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 477

lg 1 ja

§ 423

lg 1 p 8 alusel, kuivõrd avaldaja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuigi avaldaja leidis 01.08.2018 kirjas, et võlgnik võib olla seotud G A OÜ-ga, ei ole see oletus 2 2-18-6891 kohtu arvates piisav selleks, et üritada võlgnikule käesolevas menetluses menetlusdokumente kätte toimetada ka G A OÜ kaudu. Avaldaja kinnitas 01.08.2018 kirjas selgelt, et tal ei ole õnnestunud välja selgitada võlgniku tegelikku elu- või asukohta. Kohtu arvates ei saa mõistlikuks pidada , et tsiviilmenetluses üritaks kohus menetlusdokumente kätte toimetada kõikvõimalikel aadressidel ainuüksi seetõttu, et neil aadressidel võib olla mingi seos võlgnikuga. Sellise menetluse kestust poleks võimalik ennustada ning kohtule eelkõige menetlusdokumentide kättetoimetaja rolli jätmine kohtutäituri poolt algatatud menetluses oleks vastuolus menetlusökonoomia printsiibi ja

mõttega.

§ 315

ja 3151 näevad ette menetlusdokumendi kättetoimetamise kohtutäituri vahendusel, mitte aga vastupidi, et kohus peaks kohtutäituri korraldusel võlgnikku kõikvõimalikelt aadressidelt otsima ja üritama talle menetlusdokumente kätte toimetada. 7. Kohus leiab, et on omalt poolt teinud mõistlikud pingutused võlgniku andmete leidmiseks ja käesoleva tsiviilasja lahendamiseks. Kohus on käesolevas asjas määranud mh kolm kohtuistungit ja kohaldanud võlgniku suhtes sundtoomist ja aresti kestusega kuni 30 päeva (avaldaja poolt antud aadressil xxx kaudu). Võlgnik ei ilmunud kolmele kohtuistungile ning Politsei- ja Piirivalveametil ei õnnestunud kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist. Kohtul ja kohtutäituril puuduvad andmed võlgniku tegeliku elukoha/asukoha kohta. Seega tuleb esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ka

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest avaldaja eesmärgi saavutamine (s.o vara nimekirja vandega kinnitamine ning vajaduse korral sundtoomise või aresti kohaldamine) ei ole võimalik. Tsiviilkohtul puuduvad volitused lisaks sundtoomisele ja arestile kohaldada võlgniku suhtes täiendavaid meetmeid, nt tagaotsitavaks kuulutamist. Juhul, kui avaldaja leiab, et võlgnik on toime pannud karistusseadustiku § 385 sätestatud kuriteo (vara varjamine täitemenetluses ja selle kohta ebaõigete andmete esitamine), on avaldajal võimalik esitada politseile sellekohane avaldus.

1. Kohus märgib täiendavalt, et küsitav on avaldaja poolt käesolevas menetluses võlgniku suhtes avalduse esitamine avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Formaalselt on avaldus esitatud kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) regulatsiooniga (TMS § 61 lg 1 on sätestatud, et kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged; TSM 62 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti). Samas sisuliselt seisneb kohtutäituri etteheide võlgnikule mitte selles, et võlgnik varjaks oma likviidset realiseeritavat vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, vaid hoopis selles, et võlgnik pole peale korduvat küsimist esitanud kohtutäiturile oma vara nimekirja kohustuste osa. Kohtu hinnangul on käesoleva menetluse näol seetõttu tegemist mõistliku eesmärgita menetlusega, sest isegi kui võlgnik kirjeldaks oma vara nimekirjas kohustusi (nõudeid võlgniku vastu) ja annaks varade nimekirja kohta kohtule vande, siis sellest ei tekiks võlgnikule likviidset vara juurde ega suureneks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et tsiviilmenetluse eesmärgiks ei saa olla ainuüksi võlgniku elu n-ö ebamugavaks tegemine ja tema survestamine, ilma et sellega kaasneks reaalseid positiivseid tagajärgi teiste isikute, nt võlausaldajate jaoks. Laiemalt vaadates peaks seadusandja kohtu arvates kaaluma, kas käesoleva menetlusega analoogsetele täitemenetlusest lähtuvatele menetlustele kulutatav kohtu ja politsei ressurss on vajalik, mõistlik ja proportsionaalne eeldatava kasuga.
2. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Kohus lõpetab käesoleva kohtumäärusega menetluse. Seetõttu on langenud ära vajadus võlgniku aresti ja sundtoomise järele. Seetõttu tühistab kohus võlgniku T P suhtes 09.07.
3. a kohtumäärusega kohaldatud aresti ja sundtoomise. 3 2-18-6891 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. 11. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. 12. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 13. Tulenevalt

§ 427

võib maakohtu määruse peale, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

§ 426

lg 1 tulenevalt loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda kohtusse avaldusega sama võlgniku vastu samal alusel vaidluses sama eseme üle. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4