) § 168 lg-st 5 tulenevalt kostja kanda. Hageja leiab, et kuivõrd hageja on hagist loobunud, puudub põhjus analüüsida haginõude põhjendatust. Hageja ei nõustu vaidlusaluse arve põhjendatusega, kuid ei näe tulenevalt haginõude täitmisest ning hagist loobumisest vajalikuks peatuda kõnealuse arve õiguspärasuse analüüsil. Kostja on lõpetanud hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise juba 06.03.2018 ega ole vaidlusaluseid andmeid avaldanud tänaseni. Hageja leiab, et alates 28.03.2018 on kostja täitnud haginõuet vabatahtlikult, kuigi käesolevas tsiviilasjas tühistati hagi tagamine juba 28.03.
lg-le 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
Harju Maakohtu 18.04.2018 kohtumäärusega peatati käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjas 2-18-2369 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 24.04.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-18-2369 jõustus 24.04.2018. Seega asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise alus on ära langenud ning tsiviilasja 2-18-2441 menetlus tuleb uuendada. 5.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Antud juhul on hageja esitanud 09.05.2018 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja kinnitas, et on hageja avaldusega hagist loobumisega nõus. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus hageja hagis kostja vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt
lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulusid. 3 Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda
Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal arvest nr 433/17 tulenev võlgnevus Ralex Industry OÜ ees summas 4 710 eurot. Samuti palub hageja keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal võlgnevus Ralex Industry OÜ ees 6 270 eurot. Hageja ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi, mille kohaselt kohustub hageja Ralex Industry OÜ-le tasuma 7 005,19 eurot. Kompromissis märgitakse, et Ralex Indsutry OÜ poolt hagejale väljastatud arve nr 433/17 summas 4 710 eurot on vaieldav ja hageja ei tunnista arve põhjendatust. Maakohus kinnistas 24.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-2360 hageja ja Ralex Industry OÜ vahel sõlmitud kompromissi. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-2369 24.04.2018 tehtud kohtumäärus, millega kohus kinnitas hageja ja Ralex Industry OÜ kompromissi ei ole siduv hagejale ja kostjale käesolevas menetluses. Kui hageja sõlmis Ralex Industry OÜ-ga kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-2369, mille kohus ka kinnitas, ei tulene sellest kostjale siduvad tagajärjed. Kostja lõpetas hageja poolt vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus tegi 05.03.2018 hagi tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja poolt taotletud andmeid. Hagi tagamise määrus on viivitamata täidetav. Hageja 09.05.2018 menetlusdokumendist nähtub, et hageja loobub hagist eelkõige sellepärast, et tema ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi ja hagejal kadus ka huvi pidada kostjaga vaidlust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Seega ei ole hageja hagist loobumise põhjuseks kostja käitumine, st hageja nõude täitmine ja andmete avaldamise lõpetamine, vaid hageja ja Ralex Industry OÜ vahel tsiviilasjas nr 2-18-2369 sõlmitud kompromiss. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda
7.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 2 450 eurot, mille moodustavad riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 2 450 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja on käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja palub lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7.1.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja palub välja mõista menetluskuluna määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kostja poolt riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 118). Arvestades ka asjaolu, et maakohus rahuldas kostja 20.03.2018 esitatud määruskaebuse, asub kohus seisukohale, et kostja poolt määruskaebuselt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 7.2.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4 Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale tsiviilasja 2-18-2441 raames osutatud õigusabi kokku 20 h ulatuses. Kohus on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et osaliselt ei ole kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 12.03.2018 menetlustoimingule „vastuse koostamine hagiavaldusele“ mahus 3h ja 15 minutit. Arvestades kostja vastuse hagiavaldusele (lk 98-101) sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb nimetatud menetlustoimingu eest lugeda 2h ja 30 minutit. Samuti leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 18.05.2018 menetlustoimingule „kontakt Ralex Indusrty OÜ´ga, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine kohtule“ mahus 3h. Arvestades kostja 21.05.2018 menetlusdokumendi koos lisadega (lk 153-160) sisu ja mahtu ning asjaolu, et nimetatud menetlusdokument sisaldab endas ka kostja menetluskulude nimekirja, mille koostamiseks kuluvat aega ei loe kohus
lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja lepingulise esindaja 18.05.2018 menetlustoimingule on kokku 1 h ja 30 minutit. Kohus leiab, et kõik ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kulude nimekirjas väljatoodud mahus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 17h ja 45 minutit, s.o 17,75h, mis esindaja tunnihinda 120 eurot arvestades teeb kokku 2 130 eurot. 7.3 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 180 eurot (määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot + kostjale osutatud õigusabikulud summas 2 130 eurot). 8.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.