KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-18-13935 Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Pärnu Tsiviilasi Salva Kind

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Salva Kindlustuse AS hagi Korteriühistu Lille 51 vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 05.10.2016 Pärnus, Lille tn 51 korteris nr x veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Veekahju sai alguse korteri köögiseina taga asunud kanalisatsioonipüstiku purunemisest. Kindlustusvõtja T.P. on sõlminud korteri Lille tn 51 – x, Pärnu kindlustamiseks Salva Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse lepingu perioodiga 04.02.2014 – 03.02.2017 (poliis nr 57279130). Vastavalt kindlustuslepingule on hageja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes Hanto OÜ-le korteri remondi eest 1495 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
2. 16.11.2018 saabus kohtule hageja ja kostja esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kostja nimel on lepingulise esindajana kompromissile alla kirjutanud Andres Kesküla. Kohus küsis A. Kesküla esindusõiguse kohta täiendavaid tõendeid. Esitatud dokumentide kohaselt on Korteriühistu Lille 51 sõlminud tähtajatu käsunduslepingu Eleks Invest OÜ-ga (registrikood 10214848), lepingu sõlmimise aega lepingust ei nähtu, kuid lepingu lisad 1 ja 2, milles täpsustatakse poolte kohustusi, on sõlmitud 03.01.
2. Käsunduslepinguga on korteriühistu esindamise õigus antud käsundisaajale, Eleks Invest OÜ-le, sh käsunduslepinguga korteriühistu annab käsundisaajale volituse esindada end kõigi isikute eest korteriühistu majandamiskulude sissenõudmisel, sealhulgas algatama ja ajama enda tsiviil- ja muid asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes ja kõigi isikute ees ühes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale, apellandile, vastustajale, kolmandale isikule ja muule menetlusosalisele, sh ühes õigusega hagiavalduse, kaebuse apellatsiooni, avalduse jms tagasivõtmiseks, hagi või kaebuse eseme muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtuotsusele või –määrusele edasikaebuste esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, vaidluste esitamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri on antud edasivolitamise õigusega, volikiri kehtib kuni käsunduslepingu lõppemiseni.

§ 218piirab isikute ringi, kes võivad tehingulisel alusel kohtus esindajana osaleda.

Üldjuhul saab menetlusosalise lepinguliseks esindajaks kohtus olla füüsiline isik.

§ 218

lg 1 punktides 1 ja 2 tulenevalt saab lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; punkti 3 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohus leiab, et esitatud tõenditest nähtuvalt on praeguses asjas A. Kesküla osalenud kompromissi sõlmimises kui käsundisaaja Eleks Invest OÜ seaduslik esindaja, kompromissi teksti lõpus märge, nagu Andres Kesküla oleks alla kirjutanud KÜ Lille 51 lepingulise esindajana, on eksitav. Korteriühistu on käsunduslepinguga andnud enda esindamise õiguse juriidilisele isikule, juriidilise isiku seaduslikule esindajale ega A. Keskülale nimeliselt käsunduslepinguga korteriühistu esindamise volitust ei ole antud. Samas on juriidiline isik õiguslik abstraktsioon ning saab tehingutes reaalselt osaleda ainult esindusõiguslike füüsiliste isikute kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või 2

§ 405

lg 1 alusel lahendada lihtsustatud menetluses ja sellisel juhul kohus võib tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid (sh juriidilisest isikust käsundisaajat oma seadusliku esindaja kaudu), kohtul ei ole kahtlusi käsunduslepingu kehtivuses ning äriregistri andmetel A. Kesküla on käsundisaaja seaduslik esindaja, lubab kohus A. Keskülal menetluses osaleda kostja lepingulise esindajana. Seega on kostja nimel kompromissi sõlminud esindusõigusega isik. 4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on kokku leppinud kahjuhüvitise summa ja maksmise tähtaja, hageja kompromissi korras loobub viivise nõudmisest ning kostja kohustub hagejale hüvitama poole hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kohus ei kinnita kõiki poolte kompromissis kajastatud kokkuleppeid. Kohtulikku kinitamist vajavad kompromissi tingimused selleks, et need oleksid kehtivad täitedokumendina. Kompromissi tingimuseks ei ole poolte kinnitused, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Kompromissi tingimusena kohtulikku kinnitamist ei vaja ka poolte kokkulepe kompromissi jõustumise kohta maakohtu kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse jõustumisega. Jõustunud määrusega kinnitatud kokkuleppe on seadusest tulenevalt poolte jaoks siduv. Lisaks erineb kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena, vastavalt on muudetud kompromissi tekstis viiteid kokkuleppe punktidele. 5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole menetluskulude jaotamises kokku leppinud, seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Hageja palub tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja 18.09.2018 tasunud riigilõivu 225,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust pool, see on 1125,50 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. 8.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppel saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 tööpäeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3