lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse H isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2017.a 235 eurot ja alates 2018.a 250 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja esindaja sõnul ei ole kostja alates 2011.a käesoleva ajani tasunud hagejale elatist. Kostja ei nõustu elatist hagejale tasuma, kuna tal ei ole võimaldatud lapsega kohtuda ega suhelda. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Eesti Töötukassa otsusest nr xxx/xx/xxxxxx 28.08.2018 nähtub, et kostjal puudub töövõime 5 aastat ajaperioodil 13.08.2018 kuni 12.08.2023. Eesti Töötukassa otsusest nr xxx/xx/xxxxxx nähtub, et kostjale määrati töövõimetoetuse maksmise perioodiks 13.08.2018 kuni 12.08.2023 ning töövõimetoetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 12,7200 eurot.
Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole peale hageja teisi ülalpeetavaid. Kostjal kinnis- ja vallasvara puudub, mida kinnitavad vararegistritesse kohtu poolt tehtud päringud. Seega on töövõime ulatus ja töövõimetoetuse suurus käesolevas asjas kriteeriumiteks, mille järgi tuleb hinnata kostja võimet tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kuna kostjal puudub töövõime 5 aastat alates 13.08.2018 ning tal puudub igasugune vara, siis kohus loeb kostja tervisliku seisundi mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega
Kostja töövõimetoetuse suuruseks kuus on keskmiselt 381,60 eurot. Kostja elab koos oma emaga viimasele kuuluval elamispinnal, seetõttu kohus leiab, et kostja kulud kommunaalkuludeks on minimaalsed. Arvestades seda, et töövõimetoetus on pikaks ajaks kostja ainsaks sissetulekuallikaks, ning ta ei ole võimeline hankima lisasissetulekuid, siis on õiglane ja põhjendatud kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kostja on ka ise nõus tasuma hagejale elatist juhul, kui ta saaks lapsega suhelda ja kohtuda. Kuid kohus leiab, et puudub seaduslik alus siduda elatise väljamõistmine võimaluse tagamisega lapsega suhtlemiseks. Kostjal on õigus esitada kohtule avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks, kui ta leiab, et tema õigusi on selles valdkonnas rikutud. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ka hagi jätta täielikult rahuldamata, kuna kostjal lasub seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada ning hageja ei ole võimeline endale ülalpidamist ise hankima. Kohus leiab, et küll aga põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine tagantjärgi
lg 2 alusel, kuna tervisliku seisundi tõttu puuduvad kostjal rahalised vahendid, et nimetatud kohustust täita, ning puudub ka muu vara, millele sissenõuet pöörata. Elatise tagantjärgi väljamõistmine koormaks kostjat liigselt. Kostja ei ole seoses oma tervisliku seisundiga võimeline oma sissetulekut suurendama. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 29.08.2018. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas osaliselt hageja nõude elatise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et õiglane on hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.