KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-762 Haldusasi Kaveks Holding OÜ ja MA Kinni
) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
§ 7
lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Viidatud normidest nähtuvad kahjunõude rahuldamise eeldused:
- a)haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes või tegevusetus;
- b)isiku subjektiivse õiguse rikkumine;
- c)kahju tekkimine;
- d)põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;
- e)esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Olukorras, kus kasvõi üks nimetatud tingimustest on täitmata, ei ole hüvitamisnõude rahuldamine võimalik. 20.
§ 7
lg-te 1–3 kohaselt tuleb avaliku võimu kandjal hüvitada oma õigusvastase tegevuse korral lisaks otsesele varalisele kahjule ka saamata jäänud tulu. Kaebuse kohaselt tõid õigusvastase loa alusel tekkinud liikluspiirangud kaasa vajaduse alandada ajutiselt üürihinda, mille tulemusel jäi kaebajatel osa üüritulu saamata. Sellist kahju saab käsitleda puhtmajandusliku kahjuna. Riigikohtu halduskolleegium leidis 03.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-64-13 (p 31) järgmist: „Saamata jäänud üüritulu on puhtmajanduslik kahju. Tsiviilõiguses peetakse puhtmajandusliku kahju hüvitamist deliktiõiguse järgi erandlikuks. Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Puhtmajandusliku kahju hüvitamata jätmist peetakse põhjendatuks eelkõige seetõttu, et vastasel juhul poleks kahju tekitajale tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks“. Riigivastutuse seadusest ei tulene seega, et puhtmajandusliku kahju hüvitamine oleks välistatud.
§ 7
lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks sellele seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
- Kaebajad on seisukohal, et kahju kokku 5162,48 eurot on tõendatud kaebajate ning kaubanduskeskuses äriruume kasutavate äriühingute vahel sõlmitud üürilepingu muutmise lepingutega (tl 148-151). Vastustaja on seisukohal, et kaebajad on tsiviilkäibes valitseva lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt vabad sõlmima, muutma ja lõpetama lepinguid, mistõttu pelgalt üüri alandamise kokkulepped ei ole usaldusväärseteks tõenditeks, tõendamaks kahju tekkimist ja selle seost vastustaja poolt väljastatud tee sulgemise loaga. Pooled on erineval seisukohal ka selles, kas tee sulgemise luba oli õiguspärane.
- Kohtu hinnangul oli tee sulgemise luba (tl 80) õiguspärane. Seega on täitmata üks kahjunõude rahuldamise eeldustest (
§ 7lg 1) ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.1. Pelgalt asjaolu, et tee sulgemise aluseks olevale liiklusskeemile (haldusakti lisaks olev suure mõõtkavaga skeem, tl 81) ei ole kantud kaebajatele kuuluvaid hooneid, ei viita kuidagi sellele, et vastustaja poleks kaalunud võimalikku mõju kaebajate ettevõtlusele. Pole eluliselt usutav, et 4
(6)vastustajale ei ole teada vaidlusaluses piirkonnas ehitiste paiknemine ja kasutusotstarve (mis peavad olema kantud ka ehitisregistrisse). Vastupidisel juhul ei olegi võimalik liikluskorralduse skeemi koostada, kuna ei saa olla mõistlikku vaidlust, et piirangust puudutatud elanike kodudele ja ettevõtetele tuleb tagada juurdepääs (loa p 7). Ajutise liikluskorralduse skeemi eesmärgiks ega ülesandeks ei ole samas kajastada otsuse tegemisel kaalutud asjaolusid. On ka ilmne, et ajutine liikluskorraldus võib olla ebamugavam võrreldes püsivaga. Vastustaja on selgitanud, et kaalus sulgemisloa väljastamisel ettevõtlusvabaduse riivet ja muid avalikke huve nagu teede korrashoid, turvaline liiklus, parem valgustatus, remonditud veetrassid jmt ning leidis, et loaga kaasnev ajutine liikluskorralduse muudatus ei riiva teiste hulgas kaebajate ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt. 22.
- Vaidlust ei ole selles, et hiljemalt 27.07.2018 (s.t loas märgitust rohkem kui kuu aega varem) oli Pärnamäe tee vaidlusalune lõik tervikuna avatud. 22.
- Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Transpordiametil oli kohustus teavitada sulgemisest isikuid, keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige suletaval alal elavaid elanikke ja seal asuvaid ettevõtteid ja asutusi (määruse nr 30 § 6 p 6). Pärnamäe keskust ning restorani „Privat“ on tee sulgemisest teavitatud 04.04.2018 (tl 102). Tallinna Ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse määruses (21.05.2018 määruse p 14) selgitanud, et Tallinna Transpordiametil ei olnud määrusest nr 30 tulenevat kohustust kooskõlastada tee ajutise sulgemise luba kaebajatega. Samas juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et isikute ärakuulamise kohustus tuleneb hea halduse põhimõttest ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 1 ning märkis, et isikute teavitamine ei saa asendada nende ärakuulamist. Kohus leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud olulisi asjaolusid, mis oleks saanud kaasa tuua teistsuguse sisuga haldusakti andmise. Tee osaline sulgemine polnud põhjendatud ning vastavat kaalutlusotsust (otstarbekusel põhinevat) pole kohtul põhjust pidada ilmselgelt meelevaldseks. Vastustaja on menetluse käigus korduvalt selgitanud, et ehitustööde mahust ja spetsiifikast tulenevalt oli otstarbekam sulgeda Pärnamäe tee kogu rekonstrueeritaval alal korraga, kuna osalise (s.t ühe sõidusuuna kaupa) sulgemise korral kannataks ehituskvaliteet ja pikeneks tööde tähtaeg. Neist põhjendustest nähtub, et kaebajate soovitud lahendus poleks olnud ei avalikes ega ka kaebajate endi (tee sulgemise aeg pikenenuks) huvides. 22.
- Kohus nõustub, et isikute teavitamine ei asenda nende ärakuulamist. Samas, kaebajate teavitamise ja loa andmise vahel oli 6 päeva, mistõttu oli kaebajatel soovi korral võimalus esitada nii oma arvamusi kui vastuväiteid. 22.
- Kaebajad on leidnud, et haldusakti sisulise õigusvastasuse tingib ennekõike asjaolu, et kaebajate kinnisasjadele polnud vaatamata määruse nr 30 § 6 p-s 7 sisalduvale nõudele kaubatranspordi juurdepääsu tagatud. Menetluse käigus selgus, et Pärnamäe keskusele (sh nii parkimisalale kui kaupade laadimisalale) oli ka ehituse ajal Lilleoru tee kaudu pidev juurdepääs tagatud, lisaks sai teenindav transport (v.a üksikud kaevetöödest tulenevad lühiajalised katkestused) kasutada Pärnamäe tee mahasõitu (vt Tallinna Halduskohtu 20.04.2018 määrus). Asjaolu, et juurdepääs kaubanduskeskusele oli vähemalt sõiduautodega (s.t potentsiaalsete klientide sõiduvahenditega) igal ajal tagatud, nähtub ka kaebajate endi selgitustest (nt esialgse kaebuse p 4.3.). Aeg-ajalt tekkinud takistused olid lühiajalised ning tingitud konkreetse töö olemusest. Vaidlust pole selles, et ajutine liikluslahendus võib olla ebamugavam ja ebaturvalisem liiklusohutuse seisukohast, kuid need asjaolud ei anna iseenesest alust pidada luba õigusvastaseks. Seega ei ole ka kaebajate järeldus, et ligipääsu puudumise tõttu on tee ajutise sulgemise luba ning selle aluseks olev liikluskorralduskeem vastuolus määrusega nr 30, põhjendatud. 22.
- Nii tee ajutise sulgemise loa p-i 7 kui ka määruse nr 30 § 6 p 7 järgi on tee sulgeja kohustatud tagama jalakäijate ja sõidukite juurdepääsu sulgemispiirkonnas asuvatele ettevõtetele, asutustele ja elamutele. Seega on luba määrusele vastav. Vastustaja poolt pandud kohustuse täitmata jätmine 5
(6)tee sulgeja poolt ei muuda luba ennast õigusvastaseks ega anna alust süüdistada vastustajat kaalumisreeglite rikkumises. Vastustaja ei pea eeldama, et loaga pandud kohustusi ei täideta. 22.
- Eeltoodut arvestades ei olnud tee ajutise sulgemise luba õigusvastane. Muud kahjuhüvitamise eeldused seetõttu enam käsitlemist ei vaja.
- Kohus märgib siiski täiendavalt, et avalikult kasutatava tee rekonstrueerimiseks või remontimiseks ajutise sulgemise loa andmist reguleerivate normide eesmärgiks ei ole ära hoida igasuguse kahju tekkimist isikutele, kelle ettevõtlust tee ajutine sulgemine mõjutab. Ettenähtav võib olla klientide arvu mõningane vähenemine nende mugavuskäitumisest tulenevalt. Kaebajate poolt üüri alandamine ei ole aga selline asjaolu, mida vastustaja oleks pidanud tee sulgemise luba andes ette nägema (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus nr 3-3-164-13 p 31-35). Õiguspärase haldustegevusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks alust ei ole. Tegemist ei ole isiku põhiõiguste erakordse piiramisega (
§ 16). 24.
Seega jääb hüvitamiskaebus rahuldamata. 25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende endi kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 6
(6)