1-16-11287/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-11287 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN JAKOVLEV, isikukood 38503213723, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 28.05.2015 ja lõpp 28.05.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.10.2018 avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ROMAN JAKOVLEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Roman Jakovlevile. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Jakovlev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.03.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks 1 raskeima karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis Roman Jakovlevile karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Viru Maakohtu 17.10.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 4 aastat 2 kuud vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus Roman Jakovlevile lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.05.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, vangistuses viibib isik seitsmendat korda. Isiku kuritegelik käitumine on alguse saanud juba varasest lapsepõlvest. Kuritegude toimepanemise laad on olnud vahelduv: on toime pannud nii varavastseid kui ka isikuvastaseid vägivallakuritegusid. Samuti on isik kuritegusid toime pannud vanglas. Enamus kuritegusid on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isiku käitumist mõjutab ka tema vaimne tervis. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Roman Jakovlev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et ema võtab ta esialgu enda juurde, seega plaanib elada kodus. Selgitas, et ta on xxxx ulatuses invaliid, hakkab saama vastavat pensioni ja see on äraelamiseks piisav, aga ta suudab teha ka tööd. Lähedasteks nimetas ema ja kasuisa, sõpru ei olevat, oma sõnul on ainult vaenlased. Arvas, et psühhiaatrilist ravi ta väljaspool vanglat ei vaja ja hakkab elama ilma alkoholi ning narkootikumideta. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, vanglas viibib isik seitsmendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku enda sõnul on tema ema telefonitsi lubanud tal ajutiselt enda juures elada, kuid materjali kohaselt ei ole ema ja kasuisa nõus kinnipeetavat enda juurde elama võtma, kuna ei usu tema muutumisse. Vaatamata eeltoodule on kinnipeetava lähedaseks kasuisa ja ema, kellega on suhted head. 2 Sõpru kinnipeetaval pole, kaks viimast on surnud narkootikumi üledoosi. Suhtlusringkonda kuuluvad aga kriminaalse taustaga isikud ning sõltlased. Kinnipeetava mõjutatavusele viitavad varasemad grupis toimepandud kuriteod. Roman Jakovlevil puudub vabanedes ka töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabaduses olles isik töötanud ei ole, eriala, tööoskused, ja -kogemused puuduvad. Enda sõnul tuli materiaalselt toime tänu töövõimetuspensionile ja ema toetusele, samas röövis ning varastas ja raha kulus peamiselt narkootikumide ostmiseks. Isikul on ka tasumata nõudeid summas 18 081,10 eurot, mille tagasimaksmine on vähetõenäoline. Varasemate vangistuste jooksul pole töötanud, kuna on olnud lukustatud režiimil. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, mida ta täidab individuaalselt, kuna grupis koos teistega ei ole kinnipeetav võimeline osalema oma psüühika ja vaimsete võimete tõttu. Isikuga on personaalselt läbiviidud psühholoogilised vestlused endas julguse leidmiseks teiste kinnipeetavatega suhtlemisel/mittesuhtlemisel ja lahtises osakonnas viibimiseks. Alates 23.07.2018 viibib kinnipeetav avatud osakonnas ning kohaneb sellega. Sotsiaalprogramme ei saa aga isikuga läbi viia, kuna kinnipeetav ei ole võimeline omandama materjali ja sellest aru saama, seetõttu toimuvad programmile tuginevad vestlused individuaalselt. Samas võib kinnipeetaval hetke ajel tekkida viha ja ta võib hakata sõimama valvureid, sülitama või ähvardama. On roojanud jalutusboksi, võib laamendada, karjuda, lõhkuda. Pidev ravimite manustamine vähendab küll selliseid ohtusid, kuid sellegi poolest võib olla kinnipeetava käitumine ettearvamatu. Aeg-ajalt esitab ta taotlusi ka käesoleval ajal, et tema kambri ust ei avataks, kui ta soovib viibida vaikuses, ta ei kuula isegi raadiot, ka see häirib teda. Kinnipeetaval alkoholi tarvitamisega probleeme pole, kuid tal on diagnoositud narkosõltuvus. Meditsiiniosakonna andmetel on isik varem viibinud ravil, kuid meditsiiniosakonna hinnangul ei ole kinnipeetava alanenud intellektuaalse võimekuse tõttu narkorehabilitatsioon talle näidustatud. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud intellektipuue ning psühhiaatriliste probleemide tõttu saab ta ravi ja see jätkub. Vangla hinnangul puudub Roman Jakovlevil elueesmärk, enesehinnang on alanenud, ta on kohati uje, kuid samas võib kiiresti ärrituda. Isikul on suitsiidi ja enesekahjustamise mõtted, on olnud ka suitsiidikatseid (on püüdnud end üles puua). Isik ei suuda isegi vangistuses ehk kontrollitud tingimustes oma eluga toime tulla ja viibib julgeoleku tõttu enamuse ajast lukustatud kambris, kuna ta on umbusklik kõige ja kõigi suhtes ning seetõttu satub tihti konflikti nii ametnike kui kaaskinnipeetavatega. Kinnipeetava empaatiavõime on puudulik ning tema igapäevane käitumine ettearvamatu, temaga peab suhtlema nagu väikese lapsega. Roman Jakovlev on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid mõlemal korral on katseajal sooritanud uue kuriteo. Seega ei ole kinnipeetav osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Roman Jakovlevi vabastamise tema varasem elukäik, sõltuvusainete tarvitamine ning käitumine vangistuse ajal. Vähene haridus, õpiraskused, käitumisprobleemid ja alanenud intellektuaalne võimekus annavad alust arvata, et isik võib vabanedes sooritada uue kuriteo. 3 Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise määruses tuleb äranäidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. Roman Jakovlevil puudub aga elukoht, mis teeb võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile. Ka on kohus seisukohal, et alkoholi- ja narkootikumidevaba keskkond ning raviplaani järgimine avaldab isikule pikemas perspektiivis positiivset mõju. Seega järgnevat karistusaega saab Roman Jakovlev kasutada enesega toimetuleku õppimiseks. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4